Minu raha

I'm not interested in money. I just want to be wonderful.

2009-12-11T11:48:00.003+01:00

Ma ei taha enam kirjutada rahast ja finantsidest.

Ärge saage minust valesti aru... ma ei ole muutunud, ma ei ole saanud rikkaks ega jäänud oluliselt vaesemaks, samuti ei ole mul tulud-kulud perfektselt käpa all ega ei ole ma hakanud Jehoova tunnistajaks vms...

Asi on hoopis selles, et aastake hakkab täis saama ja see teema on end (blogimise perspetiivist vaadatuna) minu jaoks ammendanud.

Väga t6enäoline, et alustan peagi uut blogi m6nel paeluval teemal.

K6ik, mida ma tahan öelda selle blogiga ja üleüldse on:

"I'm not interested in money. I just want to be wonderful."

(Marilyn Monroe)

Bye bye!

Sinu Brooke L.

J6ulueelne korilus

2009-12-01T12:09:00.005+01:00

J6ulud on aina lähenemas ja üha enam on näha

linnapildis poodlevaid inimesi, kes justkui meie esiemadele kunagi omane oli, korjavad saaki ehk tegelevad korilusega. Naljakas on aga see, et j6ulude eel hakkavad korilusega tegelema mitte vaid naised, kellele see tegevus pakub hingelist ja kehalist rahulolutunnet, vaid ka mehed, kes seda (vähemalt loodusseadustele tuginedes) vastumeelest teevad. Vaadates seda meeleheitlikku traavimist kaubamaja ustest sisse-välja, hakkab paratamatult kahju meestest, kel käes nimekirjad, kellele vaja veel muretseda kohustuslikus korras mingi nänn.

(pilt: Mazeofthoughts)

Mulle meeldib väga kingitusi saada, aga selliseid, mis tulevad südamest, mille pärast ei ole keegi pidanud nimekirjas tegema ristikese, et "jumal tänatud, see mure on lahendatud!".

Ajad, mil igasugune nänn ka täiskasvanud inimesel silmad särama l6i on 6nneks möödas ja v6ime ju konsentreeruda sellele olulisele ja 6ilsale, mis tuleb südamest (lastega on muidugi teine lugu)

Seega, tehke vähem kingitusi ja suunake selleks minev energia 6igesse kohta! Usun, et l6pptulemus on seda väärt :)

Raha väärtustajate tüübid

2009-11-15T09:40:00.013+01:00

Mis puutub minu isiklike rahaaasjade ehk personal finance temaatikasse, millest käesolev blogi peaks rääkima, siis olgu öeldud (peale pikka pausi blogimisel), et ma olen üsna vale inimene sellel teemal s6na v6tma.

Aga just see asjaolu teebki blogimise sel teemal minu jaoks p6nevaks ja väljakutsuvaks. Ütleme nii, et see on väljakutse, millega seisan silmitsi iga päev ja see blogi peaks olema väike peegeldus selle väljakutsega toime tulemisest - kuigi ebaregulaarne ja arvukate k6rvalep6igetega.

Tundsin vajadust peale nii pikka blogimise pausi veelkord oma blogi pointi veidi selgitada...

(pilt: martiniart.com)

Praegune elufaas on minu jaoks igas m6ttes üks challenge, mitte ainult finantsilises vaid ka emotsionaalses - 6igemini sotsiaalses m6ttes. Lühidalt: elan üshiskonnas, mis on nii "mitte mina" ja üritan sellest siiski kasu l6igata... samal ajal iseendaks jääda ja samas aktsepteeritud saada. See on kestnud nüüdseks juba 2 aastat ja v6in uhkusega öelda, et "I have survived" ja (vähemalt enda silmis) jäänud iseendaks.

Siiski leian, et igavesti see kesta ei saa! Tahaksin olla osa ühiskonnast, mille sisse saaksin sulanduda nagu v6i hommikusse kuuma kaerahelbe pudru sisse, mitte nagu v6i külma kaerahelbe pudrusse (paremat v6rdlust ei löönud hetkel pähe).

Kiire elutempo k6rvalt taban end tihti m6tisklemas sellistel teemadel, ning minu m6tiskluste tulemus ongi siin...

Kui me räägime sellest, mis meile meeldib/ei meeldi, kuidas me tahaksime oma elu elada/ja kuidas mitte - on need statemendid seotud alati ka finantsidega.

Kuigi ma ei defineeri elu läbi raha, siis tuleb t6deda, et erinevad ellusuhtumised, erinevad väärtushinnagud ja ootused elule siiski alati on seotud ka suhtumisega rahasse. Siin järjekordne katse inimesi liigitada (mulle meeldib liigitada ja stereotüübitada, kui te tähele pannud olete):

Tüüp A: Raha on tähtis selleks, et elada hästi ehk et elu oleks Dolce vita! Tuleviku suhtes erilisi finantsplaane pole.
Tüüp B: Raha on tähtis selleks, et elada kindlustundega sh säästa ootamatusteks. Säästmine v6ib olla lausa elu eesmärk ise, kulutamine dolce vita´le on tabu.
Tüüp C: Raha on tähtis selleks, et kuidagi ära elada. Inimsuhteid raha ei m6juta ja kindlustunnet ei too raha niikunii, seega on raha üsna ebaoluline.
Tüüp D: Terve elu keerleb ümber raha. Tänu rahale ollakse see, kes ollakse: positsioon, kinnis- ja vallasvara ja sellest lähtuvalt inimsuhted.

Eks lugeja saab muidugi aru, et need on minu peakseses genereeritud väga selgelt piiritletud tüübid, milliseid puhtal kujul just eriti sageli ette ei tule. Kuid siiski (nagu see oli temperamenditüüpide 4-s kastikes), kaldub inimene enamjaolt ühte tüüpi esindama.

Nüüd siis v6ite umbes arvata, kui l6bus on viibida tüübil A pikema ajaperioodi vältel ühiskonnas, milles valdav osa isendeid esindavad tüüpi B :) This is challenging ning vahel isegi frustrating :D, aga nagu ütleb vanas6na...mis ei tapa teeb tugevaks!

Teen siia veel väikese täienduse: nimelt siin, kus ma praegu elan, jaguneb ühiskond laias laastus tüüpide B ("vaene, aga seksikas" nagu meie linna slogangi ütleb) ja C vahel kahte lehte. Sagedasti esineb ka kombinatsiooni B/C. St. mingi hetk avastab C (näiteks kui hakkab peret looma, mis tal varem plaanis ei olnud), et ainult 6hust ja armastusest ikka ära ei ela ja hakkab vaatama, kuidas mustadeks päevadeks raha k6rvale panna ...aeglaselt aga visalt.

Minu jaoks isiklikult on tüüp B puhtal kujul siiski k6ige hirmuäratavam.

Tegelikult on esindatud loomulikult k6ik tüübid nii suures populatsioonis, aga t6enäosus kohata tüüpi A on harv ja tüüpi D veel harvem...

Samas on igasugused silmitsi seismised "erinevaga" suurepärane v6imalus iseennast paremini positsioneerida ning saada kinnitust sellele, kes ma olen ja kes ma ei ole! Lisaks on ju teada, et alati on ju k6ige suuremad 6ppetunnid need, millised saame v66ralt, tundmatult ja ka vaenlaselt. Seett6ttu olen ainult tänulik selle 6ppetunni eest!

Ja hea uudis on see, et varsti varsti see muutub!

;)

Rahakool

2009-11-01T19:58:00.004+01:00

Peale meeletult pikka pausi blogimisel, on mul kallid lugejad (,kes aeg-ajalt veel kiikavad mu vanu postitusi, thanks!!!) üks soovitus:

Rahakool on täpselt see, mida majanduskriisi aegselt-järgselt Eesti inimesed vajada v6iksid.

Kodumaine väga hea alternatiiv paljudele välismaistele praktilist finantsn6u jagavatele ja eelarvetarkvara pakkuvatele interneti platvormidele.

PS. I´ll be back...soon ;)

Soovitus lugejaile!

2009-08-22T10:34:00.005+02:00

Ühe minu lemmikblogija Megan´i blogi Charade - The Fabulous Lifestyle on a Student Budget - sai just 1 aastaseks, mille puhul Megan jagab uskumatus koguses ja uskumatult lahedaid kingitusi. Happy B-day Charade! Selle puhul minu lugejaile siin viide ja soe soovitus tema v6rratule blogile:

Charade on juskui kokteil isikupärast, unistustest, reaalsusest, tunnetest ja kuigi tegemist on ka personal finance blogiga, nagu pealkirigi juba ütleb, on selles tegelikult so much more!

Selles blogis kahtlemata ON midagi erilist, kuid mis see on? ... uuri välja ;)

Surma ja makse me kahjuks ei saa vältida...

2009-07-23T10:47:00.003+02:00

Kui palju makse maksab ameeriklane ja millises proportsioonis on need erinevate eluvaldkondadega. Uuri lähemalt järele Mint.com poolt avaldatud interaktiivsest visualiseeringust, mis olevat otse Obama kabinetist saadud info põhjal koostatud... "The data is straight from the president’s 2010 budget request and will be debated, amended, and approved by Congress to begin the fiscal year..."

For more personal finance images visit Mint.com's Financial Blog

Krediitkaardi põrgu vs krediitkaardi taevas

2009-07-21T10:01:00.005+02:00

Siin on paar humoorikat ja õpetlikku visualiseeringut Mint.com poolt:

The Descent Into Credit card Dept

ning selle täiendatud jätk
Reaching Credit Card Nirvana

Minu isklik näide elust:
Alles hiljuti sain kinnitust paljudele kuuldud lugudele sellest, kui "jultunud" võivad olla krediitkaardi pakkujad. Nimelt on mul olnud juba aastaid põhimõte omada vaid 1 krediitkaarti, ja seda vaid toiminguteks, kus aktsepteeritakse vaid krediit- ja mitte (Euroopa) deebetkaarti nagu autorent, USA-s poes maksmine jms. OK, pean tunnistama, et maksan sellega ka oma internetis tehtavate ostude eest, mida ikka-jälle ette tuleb.
Umbes paar kuud tagasi sain postkasti kirja oma ühe pangakaardi haldajalt, et nad mind kui "lojaalset klienti" nüüdsest "õnnistavad" sellega, et saan sama kaardi eest end ka miinusesse maksta ehk teisisõnu muutus minu seni deebetkaart järsku krediitkaardiks ilma, et ma oleksin selleks soovi avaldanud.

Kuna otseselt see ju minult tükki küljest ei võta, et ma saaksin "teoreetiliselt" ka end selle teise kaardiga miinusesse laenata, siis ei hakanud ma ka suurt lamenti lööma, eriti veel kui mõelda, et "elus võib kõike ette tulla ja las siis olla igaks-juhuks veel üks potensiaalse krediidi allikas lisaks". Kuigi tegelikult olen ma ju nüüd enda tahtmata 2 krediitkaardi omanik!

Komöödia "Confessions of a Shopaholic"

2009-06-17T22:46:00.005+02:00

Eile siis l6puks komöödiat "Confessions of a Shopaholic" vaadates, meenus mulle viimaks ka minu blogi, kelle eest ma pole eriti hoolitsenud ajanappuse t6ttu.

M6tted, mis tekkisid seoses filmiga:
(pilt: FabSugar.com)

Olles ennem kuulanud Sophie Kinsella raamatut "Shopaholic Takes Manhattan" oma iPodist, mille ainetel see film valmis, oli kahjuks muidugi mingisugune ootus v6i ettekujutus tekkinud, kasv6i millised näevad välja tegelaskujud jne. Kusjuures see on täielik juhus, et ma m6ne filmi ainesena kasutatud raamatud tegelikult ka olen lugenud/kuulanud (pigem kuulanud), kuna MA EI LOE RAAMATUID ja veel vähem fiktsiooni v6i säärast girlie roosamannat (vaatan aga suurima hea meelega igasugust roosamannat). Mul oli tol hetkel lihtsalt vaja kuulata inglise keelt, kuna kartsin, et see hääbub mul mitte üldse kuulates/praktiseerides ning siis sattusingi sellise kerge meelelahutuse otsa, mille teema tundus ka suhteliselt huvitav (shopaholic), olgugi et fiktsioon.
Peategelane Rebecca (Isla Fisher) oli visuaalselt üliarmas ja see ilmselt lubas vaatajal ka leppida kogu selle sigadusega mida ta kokku keeras. Raamatu versioonis ei kujutlenud ma teda nii armsakesena, seet6ttu oli mul temast ka vähem kahju, kui filmi vaadates.
Loomulikult oli kogu film otsast l6puni puht-ameerikalik klishee, kuid selline oli taotlus.
Positiivsuse pomm ja süüdimatuse v6idukäik - kuidagi tekkis filmi vaadates tunne, et paarkümmend tuhat dollarit krediitkaardi v6lga omada ja seda k6ike, kuna kapp on täis disainerir6ivaid ja kingi, ei olegi nii suur patt. Pealegi kui krediidi väljan6udja on kole ja paha onu, kelle eest kaitseb sind isegi su tööandja. Hiljem filmis sai see kuri onu muidugi oma "teenitud palga", ja kui küsite mille eest, siis - kuna ta tegi oma tööd.
Tore, kui on olemas issi, kellel on olemas Plan-B, kui tütreke on v6lu(loe:krediit)kaarte ehk v66rast raha räigelt kuritarvitanud.
Tore oli kuulda, kuidas filmis räägiti (kohmakalt, aga siiski räägiti) soome keelt ning kuidas soomlastel oli väga "eriline" roll stsenaariumis :))
Muidugi ei saanud ma üle ega ümber Rebecca m6ttelaiskusest ja hingetühjusest, kuna ajakirjanikuna ta google'das teemasid, et varastada lugusid. Siinkohal m6tles vist igaüks filmi näinu sama mida minagi: Inimene, kellele ei meeldi ise kirjutada lugusid, vaid püüab neid "varastada", ei saa olla tulihinegline kirglik ajakirjanik. Siit edasi juba tekkis vastuolu Rebecca filmi alguses väljendatud unistusega just väljaande X kaasautor olla, kuhu ta siis muidugi ka 'guess what' ...tööle v6eti. Ning l6puks minu küsimus: Mis ime läbi ta seni oli üleüldse bizniz'es püsinud? Siis aga, üllatus üllatus, osutus ta filmi jooksul ju veel väga n6utud ajakirjanikuks! Vastus on ilmselt: American Dream, mida armastatakse ikka ja jälle kujutada linateostes.

Kahjuks oma finantside juhtimise kohta ma sellest filmist midagi uut teada ei saanud. Oota, ei siiski üks 6petuslik s6num filmist meenus: "Viska k6ik oma krediitkaardiga ostetud disaineri-trään lihtsalt prügikasti, siis raha jalutab ise krediitkaardile tagasi ja krediitkaardi arved tasuvad end ise!" ;) Kui see nii lihtne vaid olekski :)

62. Cannes'i filmifestivali moelemmikud

2009-05-23T21:04:00.007+02:00

Esimene koht: Angelina Jolie, kes on 'thank God' juurde vötnud + imeilus Versace Atelier kleit. Nagu näete on see sama kleit nälginud modelli seljas nagu tükk marlit.

Tagantvaade samuti vapustav nagu alati...

Ma tean, et olen igav, kuna Angelina saab minult alati maksimumpunktid, üksköik mida ta ka ei teeks, but I just can't help it.

Teine koht: Elsa Pataky, ilmselt Herve Leger'i loomingus, super! Andke mulle ainult see kleit ja kohe!

Kolmas koht: Eva Herzigova, jälle Versace's, särav!
Neljas koht: Sharon Stone. Wow! Vahepeal ta nagu läks liiale oma läbikumavate rindadega ja meheliku poisipeaga, kuid nüüd vöib küll öelda, et ILUS!... valides minu ühe lemmikutest, Balmaini moemaja loomingu!
See naine vist nooreneb:

Viies koht: Devon Aoki, nii punaselt vaibalt kui Chopardi vastuvötult tabatud imekauni ja stiilsena. Kumb on kevadisem, laimikollane Cavalli vöi...

...lavendli värvi Alberta Ferretti kleit?

Eriauhind meeste kategoorias: Vincent Gallo, superstiilne. Mehed vaadake, ka karvasena vöib säilitada seksikuse, kuid siiski köigil pole vaja kohe järele teha ;)...
ja miks ka mitte T-särk, kui tegemist pole punase vaibaga, vaid esilinastusega. Siinkohal pole aimugi, kes disaineriks on.

Mötlesin siia lisada ka veel kohutavaimad vaatepildid, mis selle aasta Cannes'i filmifestivali raames toimunud üritustel kaameraga tabati, kuid mul täna liiga hea tuju selleks. Möni vihje siiski: Tilda Swinton, Elizabeth Banks...

Pilid: Gala.de, Grazia.co.uk, Stylefrizz.com

Anonüümse shopahooliku ülestunnistus

2009-05-18T13:24:00.004+02:00

Ammu sai lubatud, et kirjutan oma naiselikest tarbijalikest nörkustest.
Köigepealt tahan täpsustada, et söna "naiselik" ei ole siin vist siiski päris öige. Kuna meestel on samasuguse iseloomuga nörkused, mille peale rahakoti rauad avanevad kiiremini kui muidu, lihtsalt nende "nörkuste" sisu erineb enamasti naiste omadest, kuigi muidugi osaliselt need ka kattuvad. See ju nii individuaalne, millele raha kulutada armastame.
Pean silmas asju ja teenuseid, mida me oma arvates ikka-ja-jälle "ilmtingimata vajame", kuid khkhkhmmm... kui nüüd hästi järele möelda, siis ... :)

Siin on minu nimekiri asjadest, millele kaldun liigselt kulutama:
(pilt:Cajolerie.de)

Riided - üllatus, üllatus :). Kui näen midagi, mis on justkui "minule kandmiseks tehtud", siis vanasti enamasti pääsu ei olnud, kuid minagi öpin vigadest. Enamasti satuvad meie teele sellised "ma vajan seda kohe ja praegu"-hilbud just siis, kui raha parasjagu ei ole... kindlasti üks Murphy seadustest...
Kingad - copy-paste eelmainitust + öigustuseks veel asjaolu, et kingad muudavad iga outfiti terviklikuks ja mängivad ülitähtsat rolli üldmulje kujundamisel, seetöttu oleks kasulik, kui neid ei oleks liiga vähe :) Näide: pane stiilse kostüümi juurde madalad balleriinad ja tulemus = pardipoja look! ....vöi pane suvise ultra-miniseeliku juurde ultrakörged kontsad ja tulemus = odav punaste laternate rajooni look! jne jne. Siinkohal minimalist minus on sunnitud alla andma :S
Kosmeetika - endiselt usun sellesse, et hind määrab kvaliteedi ja alati vöib ju olla ;) , et äkki on tulnud turule midagi uut ja revolutsioonilist, milleta ma kohe mitte ei saa, KUID olen selleski osas juba paljuski korrektuure teinud oma möttelaadis: niikaua kui oled suhteliselt noor ja suuremaid iluvigu ei ole näha, pole mötet ka igapäevakosmeetika peale ülemäära raisata. Samas, kui kuskilt otsast ikka "logisema hakkab", siis leian, et kehasse investeerida ei tohiks olla kunagi kahju, kuna see on peale hinge ja möistuse ainus väärtus, millega on vaja läbi ajada kuni siinse eksistentsi löpuni, seega...
Igasugused kohvikreatsioonid - enamasti ülehinnatud ja tuntud kettide vöi lummava atmosfääriga kohtades
Kuigi mind paelub ka moodne tehnika, siis mötlen selliste ostude puhul enamasti ikka pikemalt järele, ja kogun isegi raha suuremateks ostudeks

Kahjuks peab tödema, et tihti kannatavad tänu nendele "nörkustele" teised eluvaldkonnad, milledele siis vajalikul hetkel enam vajalikku katet ei ole. Nii olen paar korda elus loobunud mönest ekstravagantsest hobist, millest tagasi vaadates on veidi kahju, sest asjad amortiseeruvad ja kaotavad oma väärtuse, aga mälestusi ei saa meilt vötta mitte keegi!

Anonüümsetele shopahoolikutele!

2009-04-28T17:43:00.009+02:00

Washington DC-s koguneb regulaarselt shoppamist armastavate (,et mitte öelda söltlaste) naiste kriisiabi grupp, nagu selles videos näha vöime ( postitas Ginger oma blogis Girls Just Wanna Have Funds). See on töhus abivahend naistele, kes kalduvad kaotavama shopates pea (eelköige mälu), unustades, et maksmata on eelmise kuu arved ja lastele ostamata koolivihikud jpm...

Grupid on loodud eelköige selleks, et aidata üheskoos üksteist riski olukodades toimetulema ja eelköige neid ennetada. Peamiseks eesmärgiks on aga saaavutada kontroll oma väljaminekute üle ja olla finantsiliselt tasakaalus.

Naistena on meil (peaaegu) köigil nörkused ilusate asjade vastu. Kellele meeldivad kaunid kingad, kellel on nörkus tehnika vastu, kel hoopis tihe reisimine jne jne... seda köike möödukalt, ilma völgadesse sattumata teha, on paljudele väga raske!

Seetöttu ei ole ju üldse paha möte selliste kooskäimiste kujul
1) enesele oma probleemi teadvustada
2) ja ühiselt oma shopinguhimu taltsutada.

Kölama jäi lööklause: "Don't do it, because you need to pay your loan!"

PS. Järgmine postitus on sellest, mis on minu nö "nörgad kohad", mis ajavad mind shopates vahel sellesse eelmainitud "peata olekusse"

Fake It Till You Make It

2009-04-21T10:43:00.008+02:00

"Kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt vöetakse seegi, mis
temal on" (Mt 13,12 ja 25,29; Mk 4,25; Lk 8,18 ja 19,26)

Karm, kas pole? Kunagi lapsena ei suutnud ma möista, kuidas Piibel selliseid "öelusi" sisaldab.
Aga oleme ausad, nii see ju täpselt ongi!

Kel on raha investeerida, teeb raha juurde. Kellel on hea resümee ja ametikoht, saab üha enam aina paremaid tööpakkumisi. Kui eelarve on tasakaalus ja seal on isegi ülejääk, tekib järgmine kuu veel suurem ülejääk jne jne.

Kel kapitali ei ole, ei saa seda suurendada, kuna kogu olemasolev raha kulub toimetulekuks, ja kuna enamasti jääb puudu, siis on oht vötta laenu ja sattuda "minnusesse", mis = "sinult on vöetud seegi, mis sul on", kuna ilmselt viimnegi omand on laenu tagatiseks pandud (, mis on samahästi kui kellegi teise omand). Kui eelarvesse tekib puudujääk, siis üldjuhul on oodata järgmisel vaadeldaval perioodil veelgi suuremat eelarve auku.

Önneks on korduvalt töestatud, et seda seaduspärasust on vöimalik muuta!
Siin minu soovitused, kuidas surnud ringist välja murda:

Eelarveauku kukkujale - üle oma varju hüpata nt tarbimise 0-dieet vöi ekstreemne kokkuhoid piiratud ajaperioodil (NB! mitte praktiseerida pikaajaliselt, vöib tekitada depressiooni!)
Peale vallandamist vöi muud madalseisu karjääriredelil - aitab geniaalne bluffimine (, mida ei valda ka muidugi igaüks) ehk "FAKE IT TILL YOU MAKE IT!" Palju edukaid inimesi on hiljem tunnistanud, et nad on teatud eluetapil seda teinud ;)

Inimloomus on juba kord selline, et kui kuskil on uudistajaid, siis peagi tekib sinna järjekord ;)
Miks mitte tekitada kunstlik järjekord ;)

(Pilt Corbis)

Lühidalt ja selgelt

2009-04-19T13:11:00.004+02:00

"Intelligentne on see, kes oskab keerulisi asju lihtsalt selgitada!"
(G.B. Shaw kunagi ütles umbes nii)

Olen rohkem kui nöus! (sorry, ö-tähed jäävad alles ilmselt kuni juuni löpuni...hahaa).

Palun köigil löpetada hämamine, "enese huvitavamaks tegemine" sel moel, et ajada mingit arusaamatut juttu, keerutamine, venitamine selle asemel, et öelda selgelt "what' s the point?" - teisiönu, palun vältige lihtsate asjade keerulisemaks tegemist, kui nad on!

Tänan :)

Inflatsioon vs deflatsioon

2009-04-10T02:40:00.003+02:00

I just love Mint!
Siin köigile, kes küll teavad pöhimötteliselt, mis loomad on inflatsioon ja deflatsioon, kuid siiski oleks hea, kui keegi maakeeli ja piltlikult ära seletaks, miks ja kuidas need tekivad, mis ikkagi täpselt juhtub ja kas nad on head/halvad nähtused...

Mint on saanud hakkama suurepäraste visualiseeringutega, mida on lisaks "ahhaa- seda ma ei teadnudki!" (no minul küll) ka mönus ja amüsantne lugeda, klikkides:

Inflatsioon

Deflatsioon

Get smart or simply enjoy!

Dow Jones sama tähtis kui kellaaeg ja öhutemperatuur!

2009-04-04T07:28:00.005+02:00

Pilt on tehtud 31.03.2009 pärastlöunal SFO financial district -is.
Tore, et Dow Jones end möödujatele meelde tuletab :)

Köik müügimehed USA-sse müügikoolitusele!

2009-04-03T03:33:00.005+02:00

...kuid mitte möne nn „müügiguru“ kallile ülespuhutud müügimeeste koolitusele, vaid butiikidesse ja kaubamajadesse. Mulle on möjunud juba paar kontakti möne „tüütu“ müüjaga kui üks korralik öppetund sellest, KUIDAS MÜÜA ... müüa mida iganes :)!

Ilmselt tuleneb see osaliselt ameeriklaste teistsugusest kasvatusest, loomusest ja tuleb iseäranis tugevalt esile just nüüd tanu majanduskriisile, kuid üldjuhul: mis iganes kauba/teenuse müüjad teavad, kuidas müüa ja „poevad nahast välja“, et saavutada kliendi positiivne ostuotsus. See avaldub kehvemal (ja önneks ka harvemal) juhul pähemäärimise vöi pinda käimise kujul, kuid parimal juhul äärmiselt peenelt psühholoogilise individuaalse lähenemise kujul.
Igal inimesel on oma presonaalne ostustiil ja köiki ei saa ühe „puuga pähe lüüa“ ja oodata, et saavutatakse positiivne tulemus - siinkohal: „jah“ söna ostu sooritamisel. Eestlasele tösi küll peab lähenema veidi delikaatsemalt, jääma diskreetseks ja üldse leian, et eestlasele ei ole kerge midagi maha müüa, vörreldes mönede oluliselt impulsiivsemate rahvustega. Olen siin möne müügimehega lausa jäänud pikemalt könelema sel teemal, kerge sportlik uudishimu on jälgida, kuidas nad „köik vahendid“ mängu pannes sind moosida proovivad, olgu siis kallis kaubamajas vöi restoranis veel sind desserdile ahvatledes. Palun mitte valesti aru saada: moosida = viisakalt lähenedes ahvatleda mitte ajudele käia (viimane muidugi kutsuks esile igaühes vastupidise reaktsiooni).

Ühesönaga... Lääne- ja iseäranis Löuna-Euroopas (Eestist rääkimata) valitseb ikka täielik „las minna“ mentaliteet vörreldes uue maailmaga. Kunagi ühendriikide idarannikul käies muide jäi sama mulje müügikultuurist, kuid siis polnud veel majanduskriisist juttugi. Seega ei saa müügitulemuse nimel rabelemist vaid majanduskriisi süüks ka ajada nagu ilmselt köigile ühendriikide söpradele juba ammu teada on.

Praegusest majanduskriisist vöimalikult ruttu välja rabelemiseks on justnimelt vaja raha jälle liikuma panna ja tarbimist (kölab küll veidi koledalt) soodustada. See käib köigi riikide majanduse kohta, millest kriis mööda pole läinud. USA valitsusel on ilmselt lihtsam inimesteni tuua seda sönumit, kuna müügimees ei ole parasiit ja hea müügioskus on samuti kunst.

Ahh ja veel üks tähelepanek... minu meelest kölab see ütelus saksa keeles eriti hästi: „Geht nicht gibt’s nicht!“. Vabalt tölkides: „sellist asja nagu ei ole vöimalik, ei ole olemas“ ehk teisisönu, kui klient midagi soovib, siis on vöimalik köike organiseerida/korraldada“. Mis oleks parim inglise keelne vaste sellele, kes teab? Möelge selle peale, mida iganes vöi keda iganes te müüte ;)

Reisil ju vöib

2009-04-03T01:33:00.007+02:00

California päikese enesesse ahmimise, sightseeingu ja "pöhitegevuse" (SRY! Ö-tähed) körvalt ei ole blogimiseks üldse mahti. Siiski, siin väike pihtimus, eks ikka jälle minu personal finance

Pean tunnistama, et siit ajast pöihiosa neelavate tegevuste nimistust jäi puudu veel üks oluline: shoppamine ... ja kahjuks mitte vähe, ja ma ei ole kohe üldse uhke selle üle.
Samas väga ei pöe ka, kuna
1) siin on palju suurem valik kui kodulinnas ja seda eelköige naiselike riiete-aksessuaaride poolest ... California Chique vs Berlin Chique ;)
2) hinnad on soodsad tänu dollari nörgale seisule, mis tösi küll on end viimastel päevadel veidi kogunud
3) reisil olles ju vöib :)

Ühesönaga olen oma shoppingu eelarve lödvalt juba 1/3 siin oldud ajaga löhki ajanud ja kordan: mitte üldse uhke enda üle! :S

C´est la vie!

PS. Esmaspäeval lähen (kui köik sujub plaanipäraselt) ühele Stanfordi ülikooli loengute sarja raames toimuvale loengule, kus vötavad söna Eesti soost "suure algustähega" ärimehed.
Loodan seal kuulata midagi huvitavat teemal: Venture Capital & Biosciences Innovation in Estonia...ja äkki midagi körva taha panna inimestelt, kes in fact oskavad rahaga möistlikult ümber käia ja seda juurde luua. valdkonnast...

Paus blogimisel

2009-03-28T01:42:00.004+01:00

Armas "minu raha" blogi lugeja,

pean oluliseks teada anda, et olen hetkel teisel pool gloobust, kuhu jään veel peaaegu kuuks ajaks.
Seetöttu: kuni aprilli keskpaigani ilmselt eriti tihedalt pikki postitusi pole Brooke Loganilt oodata. Aga kes teab, äkki tekib sobiv hetk ja teen seda siiski...

Seniks köike kaunist köigile siit päikeselisest Californiast!

Take care and stay true! ;)

Naiste majanduslik sõltumatus vs õnn

2009-03-22T22:30:00.002+01:00

Hiljutisest Princetoni ülikooli teadlase poolt läbiviidud uurimusest (allikas: upi.com) selgus väidetav seos naiste iseenda rahalise kindlustatuse ning üldise eluga rahulolu vahel...

Üllatus üllatus, palju ülistatud oma isiklike finantside juhtimisega tegelemine kui elu lahutamatu osa, ei teegi naisi õnnelikuks, hoopis vastupidi!

Uurimusest selgus, et ükskõik, kuivõrd majanduslikult iseseisvad või kui suure sissetulekuga naised on, tekitab pidev mõtlemine oma finantsseisule ja sellega igapäevaselt tegelemine naistes stressi ning kokkuvõttes üleüldist rahulolematust eluga.

Samas need, kes oma pead finantsküsimustega liiga tihti ei vaeva, on õnnelikumad ja tasakaalus.

enne

pärast

Piltidel meeleheitel koduperenaine Gaby enne (serienjunkies.de) ja pärast (diepresse.com) finantsküsimustega tegelema hakkamist.

Kui oma rahaasjade ohjamine ja kontroll oma fiantside üle ei teegi naisi õnnelikuks, mis siis annab neile kindlustunde? Ometigi on ju turvatunne naistele üks olulisemaid komponente õnneks!

Kas sellest uurimusest võib järeldada, et naised siiski vajavad seda traditsioonilist "mees kui pere toitja ja ülalpidaja" mudelit, mis tänapäeval aina enam on uute rollide ja peremudelite taustal unustusse vajumas?

Preen: Sügis 2009 lööb laineid kevadel 2009

2009-03-21T20:57:00.006+01:00

Kevad kevad kevaaad!!!

Preen´i moemaja loomingut iseloomustab minimalistlik lakooniline joon, mis laseb kandja enda ilul tänu lihtsatele vormidele esile tulla. Jällegi on sealne disainer justkui lugenud mu mõtteid! Arvan, et inimesed janunevad praegu just selliste kevadiste, uut algust sümboliseerivate kehakatete järele ja uus algus inspireerib ka moeloojaid...

Pilt: Telegraph.co.uk

Kuigi tegemist on küll sügiskollektsiooniga 2009, siis mõjuvad need positiivsusest pakatavad pastelsed toonid nagu rusikas silmaauku ajal, mil meil on kõrini masendavatest apokalüptilistest nootidest majandusmaastikul. Usun, et nõudlus Preen´i "sügis-kollektsiooni" loomingu järele on juba suur ;)

Majanduskriisist (jälle) ja punasest huulepulgast

2009-03-20T20:57:00.006+01:00

Täna, ametlikul kevade alguse päeval ja päikeselise ilmaga tekkisid jälle mõtted majanduskriisi ümber...

Iga kevad on justkui uus algus, uus valge leht, millele tohime kirjutada esimesed read või uus võimalus, mis meile on antud. Samuti, kui igale talvele järgneb kevad, kevadele suvi ja suvele sügis, on ka majandus (mis samuti toimib loodusseaduste põhimõttel) tsükliline. Sellest saavad teada majandustudengid ilmselt oma päris esimestes loengutes.

Seetõttu küsin, miks nii palju negatiivsust? Miks armastavad teatud tegelased külvata hirmu a´la "ei tea, millega see kriis seekord lõppeb?". Usun, et see kriis on inimkonnale - sellisel kujul nagu ta on 21. sajandi lävel - äärmiselt vajalik, isegi vältimatu. Kujutlege, et kriisi poleks tulnud ja kõik oleks jätkunud samas vaimus: sisnisilmsed inimesed suurendavad oma senist laenukoormust veelgi, heausksed

investorid investeerivad silma kinni pigistavate vahendajate soovitusel edasi ja aina rohkem, oma edust joobunud juhid lasevad sel rattal täie hooga edasi pöörelda, kuna kõik on ju niii ilus... Kokkuvõttes, peab tänulik olema, et see kriis tuli just nüüd ja mitte aasta või paar hiljem, kus me ei saaks enam võib-olla rääkida kriisist, vaid katastroofist, kuna riigi abipakette ei oleks võimalik appi saata ega aidata jalule ettevõtjaid, mis aitaksid töövõtjaid tagasi igapäevase turvalise elurütmi juurde.

Iga põlvkond on elanud üle väikeseid või suuremaid kriise, maailmasõdu, deportatsioone, looduskatastroofe, poliitilisi ja majanduskriise, millest viimaseid ei tohiks oma tõsiduse poolest esimestega ühte lausesse seadagi. Kahjuks kurnavad need jätkuvalt mitmeid maailmajagu, alati on kuskil sõda, alati on kuskil valu ja kaotus.

Loomulikult võib ka niipidi mõelda, et kõik on suhteline ja võrreldes millega saame üldse rääkida asjade raskusastmest. Olles elanud heaoluühiskonnas, on muidugi löök, kui tuleb elustiili latti veidi allapoole lasta. See ei ole iroonia, tunnen seda omal nahal samuti!

Aga siiski... see kriis, mis praegu kapitalistlikku lääneühiskonda vaevab on köömes selle kõrval, mis vaevab maailma arvukaid teisi paiku, näiteks Kongot, Sudaani, Kambodžat jne jne.

Isiklikult tundub mulle, et kriis on juba oma kainestavat mõju avaldada jõudnud ja seda päris

otseselt inimeste suhtumises, väärtushinnangutes ja maailmapildi ning tarbimisharjumuste muutumises. Mitte, kuna nad on selleks sunnitud nüüdsel nö raskel ajal, vaid kuna nende silmad on avanenud. Siin paar näidet majandusest:

väidetavalt on kasvanud erksates toonides huulepulkade müük USA-s, mis peaks viitama sellele, et naised tahavad tunda end särtsakatena, tunda rõõmu tillukestest meeleolutekitajatest, milleks võib olla ka punaseks värvitud huuled (mitte ilmtingimata naaritsakasukas).
reisisihtidena hinnatakse rohkem kauneid paiku oma kodumaal ja lähedal asuvates naaberriikides, millest mõni aeg tagasi veel kaugushullustuses mööda vaadati ja üle lennati - märgatakse ilu, mis hiljuti veel kahe silma vahele jäi.
hambaarstil käimine USA-s on suurenenud, kuna inimestele on saanud selgeks, et parem ennetada suuremaid probleeme pideva profülaktikaga, kuna hiljem ei pruugi olla enam vahendeid, et korraga suurt summat kulukamaks protseduuriks välja käia. (pilt: sheknows.com)

Eks igaühel on omad isiklikud näited, kuid need paar on mulle ajakirjandusest enim meeldejäänud.

Pealegi on hetkel äärmiselt põnev aeg, ärev ja äraootav. Me veel ei tea, milline näeb välja majanudmaastik 10 aasta möödudes, kes saavad olema uued nimed, kes maailmamajanduses tooni annavad, kas nad erinevad vanadest tegijatest ja mille poolest. Loodetatasti erinevad, olles õppinud kriisis ilmsiks tulnud vigadest ja arvestades rohkem kogu planeedil toimuvaga: inimeste tegelike vajadustega ja looduse seadustega ning olles rohkem realistlikud ja tasakaalus kui need, kelles me oleme pettuma pidanud.

Põhjuseid on palju, miks majanduskriisi eest tänulik olla.

TipJar: annab nõu ja ootab sinu nõuannet

2009-03-10T22:24:00.005+01:00

Juhuslikult avastasin järjekordse kasuliku Google´i rakenduse TipJar, mis on raha säästmise nõuannete kogumik, milliseid kasutajad saavad sisestada ja hinnata vastavalt nõuande tõhususele.

Ennekõike on ikkagi tegemist minu silmis meelelahutusliku rakendusega ja sobib ajaviiteks. Samas võid leida kasulikke nõuandeid, mille peale poleks võib-olla ise tulnudki. Nõuanded raha säästmiseks on jagatud vastavalt valdkonniti kategooriatesse. Abiks on ka otsing, kust leiab märksõna järgi nõuandeid üles.

Tegemist on suhteliselt lihtsakoelise rakendusega, milles on igavusest vahva ringisurfata ja hea õnne korral ka abi ja uusi ideid igapäeva finantside korraldamiseks leida.

TipJar asub aadressil: http://moderator.appspot.com/#16/e=3cfc

Kõrged kontsad ja seksism

2009-03-10T10:39:00.006+01:00

Täna tahan hoopis pihtida...

Ilmselt olete aru saanud, et ma ei viibi enamik ajast Eestis, vaid ühes Euroopa suurlinnas. Olen Eestis sündinud ja kasvanud ja nagu ühele keskmisele Ida-Euroopa naisele omane, kannan kõrge kontsaga kingi mitte vaid pidulikel puhkudel, vaid ka nii tööl kui puhkehektel.

Loomulikult siin ma seda enam nii tihti teha ei saa, või õigemini... tahaks, aga ei viitsi vastata iga kord küsimustele "Kas sa lähed teatrisse?", "Kas täna õhtul pittu?" jne.

Siinkohal täpsustuseks, et keskimine naine siin linnas ei viitsi end isegi pittu minekuks kontsatada.

(pildil kingad Givenchy käesoleva hooaja kollektsioonist, saadaval net-a-porter.com. Sellist värvi ma ise päris ei kanna, aga mul on üks sõbranna, kes igatahes kannab... aga näiteks beežina oleksid minugi jaoks rohkem kui kantavad)

Siinkohaal meenub teine naljakas näide:

Minu sõbranna, kes on samuti Eesti soost põrkub pidevalt kokku inimeste kummaliste reaktsioonidega, kuna tal on pikad, enamasti punased küüned. Ükskord isegi oli üks tema kolleeg küüned roosaks värvinud ja talle õhinaga näitama tulnud "Vaata, ma lakkisin kaaa küüned ära!".

Vahel kuulen ka elukaalsaselt sõbralikke soovitusi, et kui ma nüüd "niimoodi" välja lähen, siis võidakse küll mõelda, et ma otsin tööd, no ja ikka seda kõige vanemat... No come ooon! Esiteks, ma arvan, et olen maitsekalt naiselik ja mitte kuidagi odav või provokatiivne oma riietumisstiili poolest - Eesti kontekstis isegi tagasihoidlik. Teiseks, kas siis kõik mehed on siin pidevalt mingis teatud näljases olekus, et iga veidi naiselikum ilmutus neid kohe rahakoti järele haarama tõukab?

Kuna ma ei taha, et keegi mulle raha pakkuma tuleb või arvab, et ma elu armastust parasjagu otsin (selliseid näiteid on ka), siis tihti pigem tõmban end veidi tagasi ja teen kompromisse. Vahel olen veidi kurb, tahaksin olla edasi naine ja mina ise, kuid nagu mu hea sõbranna ütleb, on temagi muutunud veidi "villasemaks", et uues elukeskkonnas aktsepteeritud olla.

Võiks öelda, et teatud (just: teatud kindlate, mitte kõigi!) Lääne-Euroopa linnade/riikide ühiskondlik mentaliteet on palju seksistlikum kui Ida-Euroopas, kuigi väidetakse vastupidist. Eestis ei pilguta keegi silmagi, kui seeliku ja kontsadega tööle/linnapeale jalutama ilmud, paremal juhul teeb keegi komplimendi, mis on igati armas ja thats it!

Siin veel üks tähelepanek: komplimente kusjuures siin niiväga palju ei kuulegi kui teises kodus Tallinnas, pigem ikka konkreetseid ja otseseid ettepanekuid, mis tekitavad minus jätkuvalt hämmingut.

Samal teemal võiks tegelikult lõpmatuseni rääkida... miks osad naised tahavad olla ilusad ja osad mitte; millest see tuleb; kas nad teevad seda endi või meeste pärast; et midagi "müüa" või on enese sättimine emapiimaga kaasaantud vajadus jne jne.

Parem jätan sel teemal filosofeerimise mõneks teiseks korraks. Kevad väljas ja lähen teen parem naistele silmad ette!

On ju 2 võimalust:

1. minna vooluga kaasa

2. üritada ujuda vastuvoolu, tekitades ise laineid :)

WeSeed: kauple aktsiatega rahuliku südamega

2009-03-06T20:58:00.007+01:00

Kel veel hoolimata kõigest on tuju aktsiatega spekuleerida, kuid puuduvad vahendid või need vahendid on liiga kalliks saanud, et praeguses ebasoodsas olukorras nendega riskialtilt ümberkäia, see võiks kätt proovida interneti aktsiatega kauplemise (tasuta) platvormiga WeSeed.com. Tegemist on aktsiamänguga, mis on suurepärane meelelahutus ja harjutusvara algajale investeerijale. Lehekülg on selge ülesehitusega ja mõnusa huumorisoonega, lühidalt - igamehe aktsiaturg!

(pilt: mashable.com)

WeSeed võimaldab sul:

kaubelda aktsiatega, mis sulle juba tuttavad ja huvipakkuvad
avastada uusi põnevaid ettevõtteid
"mängult" osta ja müüa ettevõtete aktsiaid vabalt valitud algkapitaliga
suhelda teiste kasutajatega ja nende portfoolioid jälgida
õppida lahedate videote ja blogide abil, kuidas see kauplemine ikkagi käib
avaldada oma arvamust ettevõtete ja arengute kohta aktsiaturul

WeSeed´i kaasasutaja ja president Jennifer Openshaw toob sümpaatse metafoori reklaamimaks oma portaali viimase tutvustuses : "...the community that's breaking down the “wall” in Wall Street."

Kokkuvõtteks WeSeed´i plussid ja miinused minu silmis:

+ Võid kaubelda aktsiatega ilma piinava südametunnistuseta, mis su rahast ikkagi saab ... nagu pokker ilma päris raha panustamata!

- Saad kaubelda aktsiatega, kuid adrenaliinivoog verre jääb kahjuks olemata ... jällegi, nagu pokker ilma panusteta ;)

+ Võid end algajana harida ja avastada, et aktsiaturg ei olegi nii hirmuäratav kui proffessionaalsetele kauplejatele suunatud lehekülgedel tunduda võib :)

* Muide, kunagi oli ka LHV-l selline börsimäng meie kodumaiste Eesti aktsiatega kauplemiseks. Väga võimalik, et on kuhugi teisele leheküljele kolinud.

Stiili-IQ: Kuidas riietuda arukalt?

2009-03-02T11:23:00.011+01:00

Mulje, mida me endast jätame ehk imidž, on osa igaühe identiteedist ja samuti võimas relv kommunikatsiooniprotsessides (märkus: füüsiline mitte virtuaalne kommunikatsioon). Eriti võimas on esmamulje, kuid ka kõik järgnevad kontaktid kui ka lõppvaatus. Viimane kontakt süübib mällu pea sama tugevalt kui esmakontakt.

Kuidas riietuda arukalt? Teisisõnu, kuidas võtta sellelt abivahendilt maksimum, et saavutada edu igapäevastes pisikestes ja suuremates protsessides:

- riietudes vastavalt olukorrale (smart), ajale, eesmärkidele.

- riietudes ennetades suhtluspartneri(te) "ootusi" - mõjudes vastaspoole alateadvusele tema enese teadmata.

- riietudes isikupäraselt ehk oma käekirjaga (siganture style), esitada endale küsimus: "Milline on minu signature style?" ning viimase abil suhtluspartneri mällu süübides!

Kuidas selle kõigega kiirelt ja targalt hakkama saada, teades, et ei ole ju arukas kulutada ülemäära aega, energiat ja raha riietuse kui suhteliselt triviaalse teema üle järelemõtlemise peale. Aeg teatavasti ju = raha (informatsiooni laekumine + effektiivne planeerimine + teha jõudmine).

Naised, kes naudivad šoppamist kulutavad niikuinii riietusele liiga palju aega ja raha. Asja positiivne külg on see, et šoppamine mõjub nende hingele tervendavalt, kuigi lühiajaliselt. Pikemas perspektiivis mõjub "tervendav" šoppamine siiski pigem hinge laostavalt. Isegi siis, kui on piiramatutes kogustes aega ning raha.

Nüüd võite muidugi öelda: "Look who´s talking!" ...kuid uskuge mind: "Seda enam, et ma naudin kohutavalt šoppamist, tean ma eriti hästi, millest ma räägin!"

Mulle meeldib mõiste moe-IQ (inglise keeles kõlab veel paremini Fashion IQ), kuigi õigem oleks vist hoopis väljend stiili-IQ, kuna mood ju muutub ajas, stiil on midagi pisut püsivamat. Siin on mõned minu isiklikud nõuanded oma stiili-IQ arendamiseks ja arukaks enese presenteerimiseks:

1. Rõhuta riietusega oma tugevaid külgi.

Näide: Ära kanna kärtspunast, isegi kui see hetke kuumim värv on, kui su ilme kahvatub selle taustal.

2. Võta aega mõtlemiseks.

Puhkepausidel, enne hommikul voodist tõusmist või õhtul enne uinumist - niisamuti kui mõtled läbi päevaplaani või korrastad mõtteid - mõtle valmis kapis olevatest esemetest hästi sobivad kombinatsioonid ja erilisteks hetkedeks nn "power kombinatsioonid", et hommikul kiirustades haarates garderoobi järele mitte spontaanselt "ämbrisse astuda"!

3. Analüüsi möödunud olukordi ehk dress to win.

Pane tähele, millised kombinatsioonid on nn "õnnetoovad" ja millised pigem mitte. Kindlasti oled märganud, et teatud outfit´is oled olnud edukam - siin pole mitte tegemist niivõrd ebausuga, vaid sellega, millist mõju oled koostöös oma riietusega (sh. meik, soeng jms) suhtluspartneri(te) alateadvusele avaldunud.

Pildil (DailyMail.co/uk) stiilsed ja võidukad Oscari võitjad 2009: Freida Pinto (parim film) ja Kate Winslet (parim naisosatäitja).

4. Kopeeri.

Kõlab labaselt, kuid kui endal mõistus otsas, pole tihtipeale paha näpata ideid eeskujudelt ehk väikestviisi kopeerida endaga sama tüüpi või sarnast staari, kelle stiil sind ühtalsi ka inspireerib. Mitte mingil juhul aga ära kopeeri kedagi, kelle moodi tahaksid olla, kuid ilmselgelt ei ole!

5. Jää iseendaks!

Mitte kunagi ära riietu vaid vastavalt ühiskonna ootustele, tundes end seejuures kui mingi võõrkeha või kui riietus tundub justkui mõne kehaosa implantaat, mida su organism üritab ära tõugata :D

Näide: ma vihkan kübaraid ja ei kujuta ette, mismoodi käituksin, kui etikett (näiteks Baden-Badeni hobuste võiduajamisel) seda nõuab. Ilmselt ma lahendaksin olukorra mõne muu peakattega, milles ma end veidi rohkem iseendana tunneksin, kuid siiski kellegi au riivaks.

Sakslastel on vanasõna: Kleider machen Leute! Otsetõlkes: Riided teevad inimesed! See on vaieldav, kuid siiski kellegi poolt kunagi väga tabavalt öeldud. Kuigi välimust ei tohiks ületähtsustada, me siiski ju määratleme end oma välise imidži läbi. Välimus peegeldab inimese sisemust: milline ta on isiksusena ja millisena ta tahab, et teda nähakse ja mõistetakse ümbritseva kontekstis.

Mint: tasuta online rahahaldusprogramm

2009-02-21T10:16:00.007+01:00

Mint.com on tasuta online rahahalduse programm, mis enda sõnul aitab omada paremat ülevaadet oma raha üle ja palju muudki.

Esmapilgul tingimustega tutvudes tardusin hetkeks, kuna programm eeldab oma finantsandmete sisestamist: deebetkaartidelt, krediitkaartidelt, laenujääkidelt, väljaminekutelt, tšekkidelt, ...mis on muidugi arusaadav, sest kuidas muidu oleks võimalik koostada ülevaateid, diagramme ja meeldetuletusi sinu isikliku finantsseisu kohta.

Aga lugedes/vaadates seda siin, võib ilmselt uskuda, et tegemist on turvalise tootega.

Mulle sümpatiseerivad eriliselt igasugu piltlikud andmete esitlusviisid, eriti piruka-diagrammid. See on ilmselt üks peamiseid põhjuseid, miks Mint mulle meeldib, kuna ta automataselt selliseid genereerib (ise ei viitsi ju oma Exceli eelarvest iga kord mingit "pirukat küpsetada"). Piltlikult esitatuna tuleb eriti jõuliselt esile, millistes valdkondades on igakuised kulutused ebaproportsionaalselt suured.

Tundub, et Mint on kompleksne ja võimalusterohke programm, mis tasub avastamist.

I am so sorry

2009-02-19T10:44:00.010+01:00

1. Paar õnnetut kuukest olen pidanud nüüd "vapralt" isiklike väljaminekite ohjamiseks eelarvet. Alguses tundus kõik ilus ja tore, nii mõneski kategoorias oli lausa ülejääk, can you imagine that?
Mis aga juhtus möödunud nädalal oli see, et väike nädalane reis, mille jooksul plaanisin tegelikult mitte sentigi välja käia, osutus suisa pöördvõrdeliseks minu planeeeritud kulutustevaba nädalaga. Nii see paraku tihti on: inimene plaanib, jumal juhib :D
Süü tuleb veeretada otse loomulikult kellegi kaela... kuna reisikaaslasel oli tungiv vajadus külastada ühte Euroopa suurimat rõivatootjate outlet´ide kompleksi, kus esindatud loomulikult nii mõnigi minu lemmikkaubamärkidest, siis juba otsusega see teekond ette võtta, oli saatuselöök minu budget´le garanteeritud. Tegin siiski vaid 2 suhteliselt arukat ostu, pidasin nõu ja ma ei liigitaks neid emotsiooniostudeks. Kuid ikkagi, see ei olnud nii mõeldud! I am sorry, kallis eelarve! (pilt: icanhazcheesburger.com)

2. Kindlasti küsisite, miks mu eelnev postitus oli haiglaselt suures kirjas... See ei olnud tegelikult üldse nii mõeldud. Juhtus nii, kuna minu esimene katsetus postitada blogisse läbi mobiiltelefoni ei olnud ilmselt kõige parem idee, kuna olin äärmiselt hõivatud ja liikuv. Kuid järgmine kord olen targem, sest igasugu veidraid protokolle kasutades puudub kontroll lõpptulemuse üle.
Sorry lugeja - võis jääda mulje, justkui see teema oleks kuidagi teistest olulisem, kuid nii see pole.

Lapsed kui parim pensionikindlustus

2009-02-10T17:22:00.014+01:00

Lapsed ei maksa pooltki nii palju, kui legendid räägivad. Hakkas vaikselt naljakas kui jälle kuulsin kõrvalt hala: tahaks küll lapsi, kuid enne vaja end majanduslikult kindlustada... blaa blaa

Kellele te seda räägite? Keegi ei ole sunnitud lapsi saama, kui ta pole selleks veel valmis ega ei soovigi lapsi kas siis hetkel või üldse mitte kunagi. Inimesed on erinevad, kuid rahalise seisu tõttu peaksid lapsed sündimata jääma pigem

hoopis teisel ühiskonna kihil, kuid mitte nendel, kes tavaliselt seda laulu laulavad... Miks see nii on? Kohutavalt kahju on vaesesse peresse sündinud lastest, kes peavad kannatama selle all, et vanemad egoistlikult "jäid rasedaks". Kuid tavaliselt need halisejad on hoopis noored yuppie´d või haritlased. Lapse tõttu elu seisma pole veel kellegil jäänud ja seadus reguleerib õnneks ka emaks saamist nii, et säilib nii töökoht kui ka palk 18ks kuuks.

Laste asjad on kuuldavasti hirmus kallid, kuid tõde on hoopis see, et igakuises eelarves moodustavad nad vaid murdosa koguväljaminekust kõigega muuga võrreldes. Piinlik on kuulda, et keskmiselt kõrgema sissetulekuga inimene peab mähkmepakki liiga kalliks.

Teame nüüd veel eriti, et kõik meetodid enda ja inimkonna tulevikku kindlustamiseks on kahjuks küsitava väärtusega. Ilmselt ainus kindlus inimkonnale on inimkond ise ja üksikindiviidile tema enda järeltulija ehk mini-me. Juba lüüakse alarmi enamikus Lääne-Euroopa riikides, kuna inimkond vananeb. Must stsenaarium on see, et tulevikus töötavad tänased noored selleks, et maksta kinni mittetööjõulist vananenud ühiskonda, mis on tööjõulisega võrreldes ebanormaalselt proportsioonist väljas. Mõned inimesed ei taha saada järeltulijaid justnimelt seetõttu, kuna nad ei

taha, et nende lapsi see saatus tabaks. See on põhjendatud, kuid äärmiselt egoistlik suhtumine a´la "pärast mind tulgu või veeuputus".

See on muidugi igaühe enda otsustada, kuid see jutt, et enne vaja teha MBA või doktorikraad ja siis vähemalt 5 aastat

kariääri teha (loe: hunnik raha teenida) ja siis on lapsukesel õige aeg siia ilma sündida, siis on kõik valmis (loe: Bugaboo vanker ja Armani lutt) teda siia ilma tervitama. Miks aga mitte kohe? Kui nüüd päris detailidesse minna, siis beebidele ja väikelastele on kulutused märksa väiksemad ja pigem ühekordse loomuga kui seda on kooliealiste laste peale tehtavad kulutused. Loogika järgi peaks iga ettevõtlik ja end hariv inimene just selle 5-10 aasta jooksul, mis kulub lapse vastsündinueast kooliikka jõudmiseks sealmaal olema, et finantsiliselt oma kooliealist last ülalpidada ja rohkemgi jõuab... ideaalis ümmarguselt komekümnendatesse eluaastatess jõudnud. Kui aga vaadata enda ümber ringi ja tõdeda, et üha rohkem hakatakse alles selles eas (30ndates) lapse saamisele mõtlema ja kui kõik nii mõtleksid, siis oleks ju inimkond varsti 10 aastat vanem kui täna! Sellega garanteeritakse lapsele küll külluslik lapsepõlv oma roosa/helesinise beebitoaga ja uhkete beebisünnipäevadega, kuid ka see õnnelik beebi saab kunagi vanaks ja on osa üha vananevast ühiskonnast. Ühiskonna noorena hoidmine on aga vaid suhtumise ja julguse küsimus. (pilt: trendhunter.com)

Eelkõige vajab laps siia ilma sündimiseks armastust.

Mida õppida vene oligarhidelt?

2009-02-10T09:55:00.014+01:00

See on juba vana uudis, et slaavilik "näita, mis sul

on" mentaliteet kasinat ja tagasihoidlikku Lääne-Euroopa inimest ärritab. Kui jutt käib Vene uusrikastest oligarhidest, kes oma tänaste miljardite eest 90ndate aastate soodsale poliitilisele olukorrale tänulikud olema peavad, siis üksmeelselt suhtutakse "läänes" nende suurejonnelisse elustiili äärmiselt halvustavalt. Kuid miks? Kas vana maailma (mõtlen ainult Lääne, Kesk-Euroopat) jõukurid, kellest väga paljud on pärinud perekonna vara ja ei ole mitte sugugi kõik self maid millionaires, on vaid seetõttu vooruslikumad, ausamad ja õilsamad, et nad ei näita pidevalt, mis neil on?

Arvan, et tagasihoidlikkus on ülehinnatud omadus! Kas tagasihoidlikkus on seni päästnud maailma näljast, finatskriisist või sõdadest? Ei... , kuid siiski on midagi, mida tagasihoidlikkus soosib või oleks õigem öelda väldib: nimelt kadedust, mis on olnud ulatuslike tülide, sõdade ja inimsusevastaste kuritegude kasvulavaks ajaloo vältel. Ikka on tungitud kallale riikidele, kel on rohkem resursse, millest endal puudu on; Hitler oli kade juutide majandusliku edu ja ärivaistu peale; Marx pani aluse usukumusele, et bourgeoisie (ehk suurkodanikkonna) kätte on koondunud võim ressursside üle ebaõiglastel põhjusetel ja see tuleks neilt ära võtta; USA igati "põhjendatud" sõjalised aktsioonid Lähis-Idas on pigem seotud maavarade kui õiglusega... jne jne.

Tagasi oligarhide juurde...

Kas meil peaks neist nüüd kahju olema või peaksime hoopis kahjurõõmu tundma, kus nad tänu ülemaailmsele majanduskriisile on kaotanud miljardeid? (pildil: Roman Abramowitshi uus privaatlennuk Airbus A380, pildi allikas WallsStreet online)

Vanity Fair paberväljaande andmetel kaotas Roman Abramovitsh ülemaailmse majanduskriisi tõttu 20,2 miljardit dollarit,

terasemiljardär Wladimir Lissin 19,1 miljardit,

samuti metallikuningas Alexej Mordashow 18,6 miljardit

ning müügis on sadu miljoneid dollareid maksvad luksusjahid ja ja muud vidinad.

Ajakirjandusest käib läbi pigem kahjurõõmus toon, kuna see lihtsalt ju ei kõlba mitte kuhugi, et ostetakse naistele ulmeliste hindadega ehteid ja kasukaid, ennast hellitatakse veel ulmelisemate mänguasjadega ja seda kõike ikka ülivõrdes. Eks inimesele ole ikka omane, et mis minu loomusega kokku ei käi, on kole, paha ja vale. Kas ikka on? Vaatleme nüüd siis veidi Lääne-Euroopa endi rikkureid, näiteks Saksamaa näitel - praeguse kriisi ohvrid teevad ensetappe ettevõttele osaks langenud väljapääsmatu olukorra tõttu (ravimimagnaat Adolf Merckle - mitme lapse isa ja vanaisa - kurb juhtum) ja lasevad endilt väljapressida miljoneid kuumaverelistelt "boy toy" petturitelt (Saksamaa rikkaima naise, tagasihoidliku 2 lapse ema - tööstusmagnaadi pärijanna Susanne Klatten´i piinlik juhtum) või need arvukad näited, kus endised miljonärid on pidanud välja kuulutama mitte vaid ettevõtte, vaid ka isikliku pankroti. Kas need inimesed, kes ei elanud printsiibil "näita, mis sul on", kelledest kuulsime alles nüüd tänu kriisile avalikuks tulnud informatsioonile, on kuidagi rohkem kaastunnet väärt kui laia joonega oligarhid?

Ma mõistan hukka ükskõik millise elustiiliga inimesed, kellel on vahendeid ja võimalust aidata, kuid seda ei tee: annetada haiguste raviks, arengumaadele toimetulekuks ja milleks iganes, mis meie planeedi veidi paremaks paigaks muudaks.

Kuidas keegi aga oma isiklikke rõõme defineerib ja millisetele soovidele järele annab, ei ole kellegi teise arvustada. Praegune krahh tõi kenasti esile, et kui sul on, siis ole selle eest tänulik ja tunne sellest rõõmu, kuna äkki homme sul seda enam ei ole.

Mis on sinu vanus krediidi aastates?

2009-02-06T10:42:00.011+01:00

Tore on vahel teada, et ma polegi kõige hullem oma finantskäitumise poolest :) Iseasi, kas nüüd igasugu teste väga tõsiselt võtta, kuid kui tulemus tuju paremaks teeb, siis loomulikult! Tegin testi How old are you in your credit years?, mis peaks näitama, kui vana oled oma suhtumise (käitumise) poolest krediidi võtmisse. Testini jõudsin tänu ühele oma lemmikblogijale Fabulously Broke in the City, kes ka on muuhulgas inspirereerinud mind oma blogi kirjutama hakata.

Minu testi tulemus on siin:

I am 38
in credit years!

Credit Age Quiz by SpendOnLife.com

Krediidivanuse testi saab teha siin!

Riided tagurpidi selga!

2009-02-02T22:04:00.011+01:00

Mulle on alati meeldinud inimesed, kes teevad asju nii nagu ei pea, tagurpidi, omamoodi ja loominguliselt.

Siinkohal pean tegema suure aplausi Angie´le (Angelina Jolie), kes arvas, et oleks lahe minna LA-s pühapäeval toimunud punase vaiba üritusele Screen Actors Guild Award tagurpidi kleidis, mis on ühe tema armastatuima moelooja Max Azria looming. (pilt ja artikkel: telegraph.co.uk)

Tehke järgi! Ma vahel teen...

Väga tihti olen uuendanud oma garderoobi just samal põhimõttel. Tulemus on värske ja ainulaadne. Muidugi eeldab see väga head stiilitunnetust ja enesekindlat esinemist, nagu ei oleks midagi valesti, vaid Sina ise tead seda... Ja seda on mõtet teha vaid siis, kui tulemus sinu välimusele midagi juurde annab, sind kaunistab (nagu Angie tagurpidi kleit, mis rõhutab tema treenitud selga ja tattoosid). Muidu pole mõtet! Asja eesmärk ei ole protest või anarhism, kuigi mäss reeglite vastu on ju ka omamoodi tore, aga see pole käesoleva postituse teema :)

Minu viimane avastus oli üks veidi alla põlve (liiga pikk minu maitsele!) seelik, mida vahel harva tööl kandsin, et endast asjaliku naisesterahva muljet jätta. Plaanisin just seelikut Humana riiete kollektorisse annetada, kui järsku avastasin, et kui tõmmata seelik niimoodi üle rinna (nagu korsett või õlapaelteta top) ja peale panna lai vöö, on tulemuseks superseksikas minikleit, selline veidi 70ndatest inspireeritud. Nüüd kannan seda aeg-ajalt ja tunnen end super hästi ning saan komplimente.

"Uus = ümberhinnatud vana"

Google Translate: nüüd ka eesti keel!

2009-02-02T10:55:00.004+01:00

Tänu Paawole sain täna hommikult teada, et juba alates 30.jaanuarist on võimalik kasutada Google Translate (teksti tõlkimise kõigile kättesaadavat veebiprogrammi) ka EESTI KEELEST ja EESTI KEELDE :)...ja seda siis 40 maailma keelest/keelde tõlkimiseks.

Proovisin siis järgi:
Tõlgete sõnastus on muidugi kohati halenaljakas, kuid siin ei saa süüdistada midagi/kedagi muud, kui asjaolu, et keeled ei ole sõnasõnalt tõlgitavad - see sai meile ilmselt selgeks juba koolipingis võõrkeele tunnis.
Aga ka kohmakate tõlgete vastu on rohtu (antud juhul küll vaid võõrkeelest meie emakeelde), millest lugege lähemalt Paawo postitusest.
Selline süsteem peaks olema täielik Hyperbrain, mis suudaks erinevate juurtega ja erisuundades arenenud keeli korrektselt omavahel tõlkida. Aga saame näha, kuhu infotehnoloogia välja areneb meie eluaja jooksul...

Olen sellegipoolest siiralt rõõmus selle võimaluse üle, kuna nüüd saavad kõik need minu blogil klikkijad, kes eesti keelt ei mõista, vähemalt ümmarguseltki aru, millest jutt käib ja kui ei saa aru, siis vähemalt saavad nad kõvasti naerda ;)

Mille arvelt oled nõus kokkuhoidma?

2009-02-01T15:29:00.010+01:00

Arukas on aeg-ajalt üle vaadata oma väljaminekud ja kriitilise pilguga analüüsida viimaste otstarbekust ja eluks vajalikkust. NB! Eluks vajalik = mitte vaid füüsiliselt ellu jäämiseks vaid ka meeleliselt ja vaimselt, milleta pole võimalik säilitada oma identiteeti, teisisõnu kulutused, mida tegemata ei ole võimalik iseendaks jääda. (pilt: people.com)

Väljaminekud võiks jagada laias laastus kolmeks:
1) vältimatud ehk eluks vajalikud
2) saab ka ilma, kuid annavad elule olulise lisaväärtuse
3) täiesti mõttetud ehk raha tuulde loopimine
* Allolevas näidistabelis on kasutatud samu kategooriaid.

Igaüks ilmselt peaks endale ise selgeks tegema, millised tüüpilised väljaminekud, missuguse kategooria alla liigitada. Sisult võivad inimeste prioriteedid erineda väga drastiliselt. Arvan, et mitte ükski inimene ei ole "volitatud" teisele inimesele ütlema, mis on talle vajalik ja millest ta peaks pigem loobuma. Mõni sööb pigem iga päev oakonservi, et osta endale ihaldatud disainerikott. Teine paneb rõhku õhtutele restoranis, kuid käib rahumeeli mõne odava kiirmoe kaubamärgi kotiga, kuni too ära laguneb. Kõik on lubatud, kuniks inimene on õnnelik ja rahul.

Siin üks näide elust. Selgituseks niipalju, et on tegemist eluetapiga, kus noorem generatsioon seisab valikute ees ja kuskilt tuleb hakata veidi kokkuhoidma:

Ämm miniale: Kas sa oled tundma õppinud Hesseni (üks Saksamaa liidumaa) kööki? See koosneb suuremalt jaolt jahutoitudest, mis on toitvad, aga maksavad vähe?
Minia: (kogeledes) Kkkuidas palun??? Ei ole... (hämming)
Ämm: Ma annan sulle kokaraamatu! Kallis laps, kuskilt peab ju raha kõrvale panema, muidu te ei saa iial haljale oksale!
Minia: Jajahhh, aga toidu pealt ma siiski kokku ei hoiaks, kuna vitamiinirikas ja mitmekülgne toit on ju investeering iseenda kehasse, seega tervisesse...

Taolisi näiteid on muidugi mustmiljon.

Siin aga väike näidistabel minu isiklikest prioriteetidest valdkonniti:

	1.kategooria kulutused	2.kategooria kulutused	3.kategooria kulutused
Toit	Lõhe, camembert juust, värske mahl	New York cheese cake	Soe lõuna iga päev
Kosmeetika	Kallis näokreem	Kallis jumestuskreem	Kallis ripsmetušš
Hügieen	Veearved (pikalt sooja dušši all)	Juuksur igas kvartalis	Proffessionaalne maniküür
Kodu	Soe tuba (st.ohtralt kütta), internet	Väga pehme diivan, WiFi	Mullivann, saun
Riided/aksessuaarid	Mitte odavad kingad	Paar paari disaineriteksaseid	Ohtralt kuldehteid
Transport	Metroo peatus max 300m kaugusel	Jaapani auto	Saksa auto
Sõbrad	Mõnusa atmosfääriga kohvik	Kaugekõne sõbrannale (kui puudub net)	Välja tegemine restoranis
Vaba aeg/hobid	Lemmikajakirjad regulaarselt	Kino	Kalli spordiklubi külastus

Selgituseks:
Esimese tulba (1.kategooria) pealt kompromisse ma ei tee (kui just mingi eriti traagiline majanduslik seis ei peaks saabuma);
2.tulp on just nn säästutulp, asjad millest loobun, et raha raha säästa;
3.tulp koosneb aga kõigest sellisest, mida ma niikuinii hetkel ei vaja... Juhul, kui ma mõnd neist 3.kategooria kulutustest siiski veel teen (enne rikastumist, mis on muidugi suhteline mõiste), olen lihtsalt loll :)

Mood: Chanel´i kevadine puhastustuli

2009-01-28T13:24:00.008+01:00

Chaneli moemaja, eesotsas Karl Lagerfeldiga lajatas selle kevade show´l jälle pika puuga konkurentidele. Tundub, et praegu moeringkondades on see teisipäeval Pariisis toimunud show jututeemaks nr.1! Kõige ahhetamapanevam kleit oli seekord Leedu modelli Edita Vilkeviciute (VIVA agentuurist) esitleda, kellele muuseas olevat lausa au mängida Coco Chanel´i enda rolli viimasest hiljuti valminud filmis (pilid: style.com)

Selle kevade Chaneli show catwalki ruum oli üleni valgesse paberisse mähitud, seinu kaunistasid lopsakad paber-kameeliad, mis on tuntud Chaneli kaubamärgi tunnuslillena.

Kollektsioonil on ka ilus sõnum... üllatus üllatus, eks ikka seostab Lagerfeld domineerivat valget värvi oma kollektsioonis ei milllegi muu kui uue algusega, kriisist väljatulemise lootusega ja ühtlasi leiab ta, et praegune ülemaailmne majanduskriis on puhastav kogu maailma jaoks ning võrdleb kriisi imeraviga, mis võib olla küll valulik, kuid lõppkokkuvõttes tervendav. Täpselt minu ja kindlasti miljonite teiste mõte seal väljas...

Siin paar minu lemmikut siis kõnealusest kollektsioonist...

Huvitavaks teevad selle komplekti just püksid, aga ilma oleks veel eriti naiselik:

Eriti paeluv selle kleidi puhul on lõige ja muster:

Ja lõpuks midagi kylie-minogue´ilikku, ufolikku või futu-romantilisele pruudile:

Ka Lagerfeld püüdleb sel kevadel taevakõrgustesse panustades kõrgetesse kontsadesse, eelmisel hooajal oli ta pigem maalähedaselt meelestatud...

Mis on kulla väärtus tulevikus?

2009-01-25T21:42:00.010+01:00

Depressiooni ajal, mil pajud meist nuputavad, mille eest maksta järgmist koduaenu tagasimakset ning palvetavad, et nende töökoht säiliks on rääkimine vaba raha paigutamisest justkui näkku irvitamine. Kuid mitte alati ei tähenda investeerimisele mõtlemine kriisi ajal ülearuste rahaliste vahendite olemasolu, vaid muutunud suhtumist rahasse. Senised arusaamad kinnisvarasse investeerimise mõttekusse ja suurettevõtete aktsiate võidukäiku on ümber lükatud. Kuid ometigi peab ju olema midagi kindlat ja konservatiivset - midagi mitte nii kiire tõusuga kui eelmainitud, mis annaks inimestele tunde, et nende kasvõi vähene raha ei lähe hapuks ja mis oleks püsivam kui raha ise.

Kuld!?! ...uus kuum teema, mis tekitab vastakaid arvamusi. Vana, hea, kindel element, mille hind küll kõigub, kuid päris väärtust ei kaota. Siiski olen selles osas veel väga skeptiline või äkki hoopis ebapädev. Siin minu küsimärgid ning tähelepanekud:

Kuld tundub kuidagi üleliigne või mittesobiv lüli tänapäeva maailmamajanduse üldskeemis. Esiteks on väga vähesed valuutad tänapäeval veel seotud antud riigi omanduses oleva kulla kogusega. Tõsi, kuld on olnud aastatuhandeid tsviliseeritud maailmas ülimaks ja maksvaimaks vääringuks, kuid tänapäeval ei vorbita enam isegi mitte kullast münte (maksevahendi eesmärgil). Seetõttu tundub mulle kulla tähtsus maailma majanduse üldpildis kuidagi kokkuleppeline. Või olen ma millegist valesti aru saanud? (pilt: open2.net)
Kullal on pigem esteetiline kui praktiline väärtus, mis teeb ka tema tegeliku väärtuse (eriti just rasketel aegadel) minu jaoks küsitavaks. Külastades oma kodulinna muuseumis ajutist väljapanekut tänapäeva Gruusia, kunagise Kreeka impeeriumi aladelt leitud meeletutes kogustes kullast elutähtsatest esemetest ja sõjariistadest, võis jääda muidugi teine mulje :))), kuid tänapäeval on veel kullal kui 100% praktilisel materjalil suhteliselt kitsas kasutusala. Ma ei tea, kas televiisorites veel kasutatakse mini kogust kulda? ja hambaarstid vist ka enam kuldhambaid ei paigalda eriti...
Ilus ja romantline - kas siis valge, kollane või suisa punane - kuld endiselt veel on ja kulla luksuskauba staatus niipea ilmselt ka ei kao - vähemalt mitte tänaste investeerijate eluajal. Kes seda teab, mis paarisaja aasta pärast inimese jaoks ilus on...

Viimaseid argumente arvesse võttes võiks ju investeerida ka mistahes teise väärismetalli või -kivisse, näiteks teemantitesse.

Teisisõnu: Mehed ostke oma naistele teemanteid ja kulda - aeglane, kuid
arukas investeering!(???) Muidugi tuleb sellisel juhul rõhku panna ka suhte/abielu püsimajäämisele või siis teha enne üks korralik varajagamise leping ;) (pilt: sheknows.com)

Aga tõsiselt ... kui kulda investeerimisele leidub mõni sügavam argument, kui need mida siiani kuulnud olen, siis loodan selle õige pea kindlasti välja selgitada ;)

Mood: kevad algas!

2009-01-24T10:32:00.013+01:00

Paar päeva juba tunnen, et kevad hakkab tungima minu meeltesse ja mõtetesse. Igal aastal umbes jaanuari lõpus algab minu jaoks ametlikult kevad, seoses ühe olulise tähtpäevaga...see on justkui murdepunkt, kustmaalt mõtted vägisi lendavad saabuva sooja hooaja poole. Kujutlen end paljaste säärtega kuskil mõnusas välikohvikus päikeseprillid peas ja nina päikese poole pööratud, et paar esimest kevadist tedretäppi püüda ... tegeikult salaja sooviksin, et neid tuleks rohkem ;)
Igal aastal saadab kevade ootust minu puhul ka maailma moelavade jälgimine, et ammutada inspiratsiooni ja tunnetada ette selle kevad-suve hõngu ning otsustada, kas oleks midagi selle aasta kollektsioonidest oma stiili jaoks kaasa võtta ja kui siis mida. Sel teemal tuleb kindasti veel postitusi, kuid siin mõningad eel-tähelepanekud : (Pildid style.com. Soovitan klikata pildil, et materjalist ja lõikest paremat sotti saada)

Alustades oma kõige lemmikumast - Elie Saab´i kevadkollektsioon on jälle meistriteos! Kuidas ta küll suudab??? Minu jaoks oli-on-ja jääb ta geeniuseks, hoolimata kriitikast, et küll on liiga mittekantav oma kõhuni (just, loed õigesti) ulatuvate lõhikute tõttu jne.
Vahet pole, siin on minu selle kevade lemmikud*:

Ja lõpuks ka midagi mustriga, millega otsekohe hüppaks rattale ja randa!!!
(Ääremärkus: minu meelest hästi armas natukene Jessica Stam tüüpi st. "isegi liha luudel ja nunnu näoga" Ungari päritolu modell: Eniko Mihalik ELITE agentuurist):

Valentino - arvan, et Valentino moemaja noor ja andekas disainer Alessandra Facchinetti on tabanud täpselt ära Valentino joone, lisades sellele veel tugevalt oma isiklikku käekirja. Tulemus on perfektne. Siin minu lemmik:

Zac Posen on teine, keda mina geeniuseks nimetaksin. See verinoor disainer, kellest paar aastat tagasi ei teadnud me veel midagi, riietab endast mitukümmend aastat elukogenumaid maailmakassi staare, kes võitlevad oma koha pärast tema ateljee ukse taga ja on armunud tema loomingusse. Pean küll tõdema, et ma ootaksin veel 10 aastat, siis kannaksin tema loomingut, kuna see jääb minu jaoks (isegi kui mu oleks selleks rahalisi vahendeid) liiga väärikaks ja ma veel ei tunne, et oleksin väärt nii väärikaid rõivaid kandma. Kniks... siin minu lemmik tema kevadkolektsioonist (vaata suurelt klikates pildil):

Minu silmis suhteliselt uus nimi on Akris´e moemaja. Olen avastanud selle tänu Angelina Jolie´le, kes viimasel ajal palju just selle meomaja loomingut armastab. Tema minimalistlik stiil nspireerib mind väga. Kuigi kogu kolektsiooni pean veidi liiga androgüünseks, siis siin ikkagi üks lemmikutest (jällegi...suures plaanis vaatamiseks):

Nüüd üks veidi teist masti tähelepanek. Võib arvata, et Carmen Kass on nüüdseks võtnud sisse auväärse koha teiste moelavade dinosauruste ehk topmodellide (a´la Heidi Klum, Karolina Kurkova, Angela Lindvall) kategoorias, kes osalevad vaid väga kõrge hinna eest või siis teevad au suurejoonelistele üritustele - nagu Victoria´s Secrets fashion show - oma üle lava vilksatamisega. Või on ta hoopis `underbooked`? või hoopis ülekoormatud oma põhjakõrbeva kinnisvaraäri võlausaldajatega. Mitte, et mind tema saatus nii väga huvitaks, ... pigem on hea meel hoopis selle üle, et maailma moelavasid on vallutamas juba mõnda aega Kehrast pärit iludus (seekord siis tõepoolest iludus) Karmen Pedaru (pildil...onju ilus!)

Kokkuvõttes teeb rõõmu see, et nii palju on lisandunud moeareenile uusi andekaid moekunstnikke, kes loovad jälle ILU. Vahepeal tundus, et asi läks veidi käest ära. Pean silmas just seda, et vanad tegijad hakkasid vist ideedest tühjaks jooksma ja produtseerisid ...vabandust väga, aga kohati ikka täielikku crappi... kes justkui elas välja oma rasket lapsepõlve läbi oma loomingu või kes justkui üritas protsestida sootunnuste vastu (mehed seelikutes, naised meeste ülikondades jms) jne muutes moe sootuks või äärmuslikult ekstsentriliseks, mis tegi suure osa loomingust kandmatuks. Moemajade eesmärk oli ja on aga siiski (kunsti kõrval) teenida kasumit, mis tõi endaga kaasa ka arvukaid peadisainerite väljavahetamisi.

* Lemmik = kantav st paneksin selga, vastavalt sündmusele.

Lubadused 2009

2009-01-21T22:40:00.006+01:00

Uue aasta lubadused aastaks 2009 olid enamjaolt seotud finantsidega, kuna see on jätkuvalt mu kõige nõrgem koht :D

1. lubadus: Kui masendus ja kaamos hinge närima kipuvad leian uusi võimalusi meeleolu tõstmiseks.
Füüsilise šoppamise asemel võib näiteks:

lugeda tehnikaajakirju - kuigi ka sealt võivad susisema hakata šopinguideed, on need siiski põnevamad-harivamad kui moeajakirjad;
trotsida tuult-vihma-tuisku ja seista sellega silmitsi - minna õue paksult riides ja viibida seal mõnda aega - pärast on vapper ja uuestisündinu tunne;
tuletada endale meelde, et tegelikult ma ju vihkan üleliigseid asju ja püüan vabaneda kõigest otsekohe, mis jalus on - feng shui;
tuletada endale meelde, millise näoga mind mees vaatab, kui olen jälle raha kulutanud millegile, mida otseselt ei vaja ja seejärel kujutleda iseenda näoilmet, mis on nagu "nagu nurka p...nud kassipojal"
tuletada endale meelde, kui palju on maailmas puudu ressurssidest, et katta kõikide vajadused :(((;
tuletada endale meelde, et võib-olla mu laps kunagi vajab seda raha rohkem, mida mõtlematult emotsiooni ajel tuulde lennutada.

Netis ma eriti ei šoppa, kuid on paar üksikut netipoodi, millest ma ei saa üle ega ümber. Seega, et vältida neis aja surnuks löömist ja hullemal juhul veel mõne ostu sooritamist, siis selle vastu on kõige parem vastumürk blogi kirjutamine ja muu sarnane tegevus.

2. lubadus: Tean peast oma konto seisu ja juhindun oma otsustes viimast alati arvesse võttes.

3. lubadus: Püüan siit-sealt kokkuhoida pisiasjade pealt, näiteks Starbucks´i suur Caramel Macchiato (suvel Iced Caramel Macchiato...mmm) maksab 4,10 €. Kui igal argipäeval kiusatusele järele annan, siis see teeb 20 x 4,10 = 82 €!!! Vot see paneb juba mõtlema...

Mõeldes seejärel oma blogi juhtlause peale, esitan endale küsimuse: mitu Caramel Macchiatot nädalas vajan, et jääda iseendaks? - Vastus: 1

Tegelikult lubadusi anda pole mõtet, eesmärke seada aga küll :)

Michelle Obama - Yes, she can!

2009-01-21T12:54:00.010+01:00

Palju õnne Barack Obama! ...kuid mitte temast ei taha ma rääkida, vaid hoopiski hurmavast Michelle Obamast.
Olles jälginud selle supernaise perfektset tegutsemist oma abikaasa kõrval terve USA presidendi valimiskampaania jooksul sügava imetlusega, julgen väita, et suur aplaus kuulub nüüd, kui on saavutatud võit, justnimelt Michelle´ile!
Kord ütles Barack intervjuus Saksa Vanity Fair´ile: "She´s our rock!" - kahtlustan, et Baracki edus ongi peamiselt süüdi just Michelle. Nagu see tihti elus kipub olema, et iga eduka mehe taga on tegelikult üks tark naine (või umbes nii see ütlus vist oli).

Ilmselt on paljudele silma hakanud, et seekordsete valimiste jooksul on erilist tähelepanu pööratud (hiljuti veel tulevase, nüüd juba värske) esileedi riietumisstiilile. Küll on kristiseeritud liiga julgeid värvikombinatsioone (näiteks kandes valimisööl Narziso Rodriguez´i laavavärvides kleiti ), kiidetud isikupära ja uudsust ning ühtlasi vähemtuntud disainerite loomingu austamist ja propageerimist.

Kuigi Michellle´i rõivavalik eilse presidendiks vannutamise tseremoonia ajal - Michelle´i ühe lemmikdisaineri Isabel Toledo kollane kostüüm - ei kuulu just minu lemmikute hulka, siis Jason Wu poolt disainitud valge kleit õhtusel ballil oli lihtsalt imeline.

Siin paar minu lemmikut valimiskampaania ajast:

Maria Pinto türkiissinine kleit

Isabel Toledo must õhuline kleit

Tema riietumisstiili on kirjeldatud ka kui "dress to win", mis ilmselgelt peab paika.

Ja nüüd täielik hittt! Michelle Obama kannab 35$ maksvat H&M kleiti (alumisel pildil), milles ta särab sama stiilselt kui maailma tippdisainerite loomingus - Yes, we can! Omakorda on see ju ka super eeskuju riietuda stiilselt, kuid mitte kalleid disainerirõivaid ületähtsustada.

Kes on süüdi?

2009-01-20T13:14:00.010+01:00

Riik?
Fondimaaklerid?
Pangad?
Inimene ise?

Tuli tuju teha väike skeem:(taustaks peaks kujutlema veel juurde maailmamajanduse: nafta hind, aktsiad, sõjad, katasroofid, vastavalt siis kas buum või majanduskriis teistes riikides jne)

Niisiis...kes siis on ikkagi süüdi?

Riik? - jah, kuna lasi sellel "läbul" sinisilmselt jätkuda, omades sanktsioneerivaid vahendeid, ei kasutanud neid!

Maaklerid? - jah, kuna soovitasid klientidele investeerida aktsiatesse, endal "meri põlvini" ja "homme tulgu või veeuputus" suhtumisega, kuigi nemad ju vaid lihtsurelikud, siis võib ju aru saada, sest ahnus on nii inimlik omadus.

Pangad? - jah, ja kuidas veel! Lasid lollikestel laenata ja tunda end kinnisvara omanikena - mis on kõik vaid illusioon. Võin julgelt väita, et: laenu anti kõigile, kes vastasid ´homo sapiens´ liigitunnustele. Sealjuures laenuhaldurid moonutasid laenusaajate (koostöös kinnisvara müüjate-hindajatega) andmeid, et iga hinnaga kliendile soovitud laen välja maksta. Laenuhalduritel, kes siis panga rahaga laveerisid (nagu olnuks see nende isiklik raha) oli enamasti ebapiisav arusaam laenuraha ringlusest üldse. Omast arust Robin Hoodid, kes: "mida rohkem laene suudan inimestele välja võidelda, seda parem töötaja olen", tegid kõik õnnelikult uue kodu "omanikeks". Ja pangad muudkui võitsid intresse.
Loomulikult on süüdi pangaisad, kes sellisel süsteemil toimida lasid oma silme all!

Kahju on inimestest, kes end lollitada lasid (nii pankade kui maaklerite poolt), kahju on ka ausatest ettevõtjatest, kuid absoluutselt ei ole kahju pangajuhtidest! Minu meelest on veel liiga vähe neid häbipostis näha olnud ... seda nii Eestis kui mujal.

Ja kokkuvõttes, et nüüd see meie laenuläbu Skandinaavia pankadele kalliks maksma läheb ... kas peaks neile kaasatundma? Ei! Kes keelas neil rohkem kontrollida, mis nende rahaga tehakse? "Usalda, aga kontrolli!"

Kas me ikka kõik peame elama nn "oma" elamispinnal? Kas üürimine teeb inimesest tõepoolest roti? Mujal maailmas on siis enamik haritlasi ja eestlastest kordades rohkem teenivad inimesed ikka tõelised rotid :) Mnjaa...

Coco Chanel õpetas mind säästma

2009-01-19T12:28:00.008+01:00

Arvake ära, milline tuntud kuulsa inimese poolt öeldud tarkusetera on siiani aidanud minu rahaasjade ohjamisele kõige edukamalt kaasa?

"Fashion fades, only style remains the same" Coco Chanel (pildil)

Anaalüüsides oma väljaminekuid mõned head aastad tagasi, märkasin, et olen kulutanud meeletuid summasid asjadele, mis on hetkeemotsiooni ajendil soetatud, kuid minu isiklik stiil pigem kannatas selle all kui võitis. Kuna aga noores eas me veel enamasti otsime oma stiili, siis juhtub seda üha tihemini, et mõttetutele riietele, aksessuaaridele, ehetele raha raiskame. AINULT kiirmoodi kandes on praktiliselt võimatu jääda stiilseks (kuigi ma tean, tänavatel liigub metsikult palju näitsikuid, kes seda endale ei taha tunnistada). Valides hoolikalt endale garderoobi just oma hea kõhutunde järgi ja äratundmine "See on nii mina" uut rõivast proovides, on püütud lausa 2 kärbest ühe hoobiga:

stiil ja isikupära
rahaline kokkuhoid

Pannes kirja näiteks ühe kvartali jooksul soetatud riided (sh. ka jalatsid, aksessuaarid, ehted), mis on ilmselgelt IN ja väga moodsad ja mitte just väga kvaliteetsed ning sinna kõrvale teha tulp sama perioodi jooksul soetatud sama kategooria esemetest, mis on kvaliteetsed, mida ostes kaalusid väljaminekut kauem, kuna need olid paraku kallimad ja lõpuks sooritasid ostu vaid juhul, kui see tõesti istus kui valatult ja oli "nii Sina", siis märkad suure tõenäosusega, et esimese tulba rahaline maksumus on märksa suurem kui teise tulba oma.

Voila! Tulemuseks on puhas rahaline võit! Muidugi teisel tulbal on veel selline tore lisaväärtus, et neid asju saad sa kanda veel paar järgmist (kui mitte rohkem) hooaegagi. Esimese tulba omadega paraku tunned end hetkel jube hip ja hot, kuid järgmisel hooajal tahaks need nii ruttu kui võimalik oma silme eest ära koristada. Kas on tuttav tunne? Nüüdseks on mul kapis asju, mis on tõesti juba aukartustäratavalt pikaealised, kuid see-eest väga armsad, kuna nad on justnimelt selle teise tulba asjad :). Nad ei jäta mind kunagi hätta, kui pean olema esinduslik + neid on väga hea kombineerida, säilitades minu enda stiili ja isikupära.

Siin mõned minu isiklikud stiilinäited:

klassikalised kvaliteetsed mustad kõrge kontsaga kingad (sobivad nii seksika kleidiga kui pükskostüümiga)
peene valge triibuga tumepruun pükskostüüm
nahast must aplikatsioonidega ("nii mina") kott, mis on hästi vastupidav, mahukas ja mõnusa kujuga
must seksikas pliiats-seelik (mis on isegi hetkel moes)

FinantsEvolutsioon

2009-01-17T18:13:00.006+01:00

...juba lapsepõlves sai mulle varakult selgeks, et kõike ei saa, mida hing ihkab, kuid võib-olla kunagi hiljem on teisiti
kooli kõrvalt suviti teenisin raha lihtsa tööga, mille eest ostsin ilmselt 90ndate poppe riideid
ülikooli kõrvalt teenisin alati raha, alustades assistendist kuni juba tähtsama tegelaseni...raha oli alati tähtsam teenida, kui ülikool lõpetada... loomulikult võtsin ka igal aastal õppelaenu
meestuttavad harilikult omavad ka keskmisest rohkem finantsressursse
teenisin piisavalt, et lubada endale päris palju meeldivat, üüri ja muid kulutusi ei olnud.
jäin ise oma rahaasjade kuningannaks: tekkisid muud kulutused: pangalaen + kõik muud kulud olid äkki minu kanda ... sain siiski hakkama :)
õnnestus investeerida ja võita rahaliselt, kuid teenitud raha leidis üsna kiiresti rakenduse
ei ole enam oma rahaasjadega üksi :), kuid ka mitte 100% sõltuv. Laenu ka enam pole, õppelaenuke veel paar aastat tiksub...

Esilehe arvuti: dollar euroks

2009-01-17T17:09:00.009+01:00

Miks on blogi avalehel valuutakursi arvuti ?

Sellepärast, et olen harjunud mõtlema eurodes (nüüdseks hakkab aasta täis saama), kuid väga tihti ilmutavad mulle end numbrid dollarites. Blogi lugejalegi peaks olema käepärast ;) näiteks kasvõi Eurost Eesti krooniks arvutamisel...

Less is more: netbook

2009-01-17T13:23:00.016+01:00

Nõrkus ilusate, hästi toimivate ja võimalikult vähe ruumi võtvate asjade vastu on "nii mina". Julgen arvata, et ma ei ole üksi :).

Kuna minu armas töövahend ja seltsiline sülearvuti on veidikene vanaks ja väsinuks jäänud, olen mõtteid mõlgutanud selles suunas, mida edasi ette võtta, juhuks kui ta päris otsad peaks andma (kõvaketta backup mul õnneks toimib ). Seni on ta mind igati hästi teeninud, kui välja arvata see, et aku peab kogu aeg stepslis olema :)

Minimalistina siis olen pidama jäänud netbookide juurde, ei tahaks kohe mitte midagi suurt ja rasket. Kuna mu vana hea laptop veel igati toimib, siis ei pea ma muretsema, et netbook kõiki mu ootusi ja vajadusi ei täida. Suuremaid tegusid saan ju endiselt oma vana laptopiga või hoopis oma mehe arvutis korda saata :)

Niisiis siin paar shoppingu ideed:

Sony Vaio P - maailma kergeim netbook, 8`` ekraaniga ja mahub teksaste taskusse :) Huvitav, kas ka minu omadesse? Veel pole saadaval, aga kohe-kohe...

Asus Eee PC - pisike 10`` ekraaniga, erinevad mudelid (alates N10 eriversioonidest kuni nüüd juba puutetundliku ekraaniga uued mudelid S101). Asus on väga produktiivne ja muudkui üllatab uute mudelitega. Hinnad vastavalt mudelile alates 225€ ülespoole.

Loomulikult ei puudu ka minu valikute listist praegu vist tibidele kõigist reklaamikanaleist tuttav HP ja moelooja Vivienne Tam´i koostöös valminud 10`` ekraaniga (HP 2133 Mini-Note põhjal) imekaunis naiselik pojengimustriga netbook. Alates 475€ on võimalik osta.

Ka Samsungil on juba mõnda aega olemas 10,2`` ekraaniga NC10 netbook, mida tehnikaväljaanded kiidavad. 480€ algavad hinnad.

Ma ei hakka siin tehnilisi detaile välja tooma. Omadustega võib täpsemalt tutvuda Photopoint´i koduleheküljel näiteks. Tänapäeva tehnika puhul ei pea just kõige kallim alati ühtlasi ka kõige parem (loe: vajadustele sobivaim) olema, kuna kasutajate ootused-lootused ju nii erinevad.

Nüüd on vaja veel lähemalt tutvuda kõigi kandidaatide iseärasustega ja kuulata soovitusi :)

PS. Kas teadsite, et sõna Netbook kasutamise ümber käib poleemika, kuna üks Suurbritannia firma on selle sõna kaubamärgistanud ja tahab, et lõpetatakse sõna Netbook kasutamine hiljemalt märtsiks 2009? See firma isegi mitte ei tooda enam kõnealust toodet (küll aga igasugu vidinaid sellele). Selle kohta sügisel ilmunud artikkel Delfi Forte digiuudistes. Nojaaa, julgen arvata, et see Suurbritannia firma jääb kahjuks vaid unistama oma soovist.

Hard Landing

2009-01-16T11:17:00.017+01:00

Olen lõpusirgel kahe Eestis elava välismaalase (Claudio Zucchelli, Dag Kirsebom) poolt kirjutatud raamatu(kese)ga "Hard Landing. The fairy tale of the rise and fall of the Estonian economy."(pildil)

Hoolimata mõningatest kirjavigadest, veidi kodukootud esikaane kujundusest ja kohati teravalt esiletükkivast läbivast joonest "olen välismaalane ja tean kõike paremini" on see seni siiski äärmiselt lõbus meelelahtus ja nii mõnelegi eestlasele (eriti, kel enesekriitikaks ja -irooniaks närvi napib) õpetlik lugemine.

Eriti amüsantsed on kirjeldused sellest, kuidas Eesti mehed end hingetuks rügavad, et oma kaunitele kaasadele (loe: trofeedele) osta kalleid hilpe, autosid ja ehteid, et viimased ikka endiselt kaunid püsiksid ja trofee rolli sobiksid. Itaallaslikult ülepingutatud kirjeldused, kuid siiski tõsi...

Mittemõistmist tekitavad aga kirjeldused Eestis elavate eestlaste ja muulaste (raamatus on kasutatud poliitiliselt korrektset väljendit: ethnical russians) vahelist konflikti. Võib-olla olen eluvõõras, kuid ei ole täheldanud, et tööandjal on võimatu nende kahe etnilise grupi esindajaid panna ühte ruumi tööle, kuna hõõrumine ja vaen olevat niis uur. Siinkohal minu suur hämmeldus ja küsimus, et millise valdkonna ettevõtet loo autor küll juhib, et selliste probleemdega kokku puutuma peab?

Kriitiliselt suhtun ka autorite seisukohtadesse, mille kohaselt ainult (!) tänu Skandinaavia pankadele, oleme saanud majanduslikult selleks, kes oleme. Igaüks, kes üleelanud aja, mil lõime nullist iseseisva lääneliku riigi, teab, et see nii ei ole.
Ja olgugi tulemuseks raske maanudmine või kõva kukkumine ... nii kõva see nüüd ka pole, võrreldes praegu Eesti olukorda mõne naaberriigiga, ülemaailmsest kriisist rääkimata.

Pea igal leheküljel on värvikalt kirjeldatud mõnd Eesti majanduse või eestlaste kohta käivat stereotüüpi, mida lugedes olen sunnitud kõva häälega ettelugema või kommenteerima, kuna mõned neist ikka väga klišeelikud, kuid mis seal parata, viinamarjad on hapud. Aga eks igaüks ise otsustab.

Meelt lahutavad on ka näited elust enesest, mis on juhtunud autorite endi või nende sõprade-tuttavatega Eesti majanduse maastikul.

Kokkuvõttes: Igati ajakohane ja värske lugemine, mis tekitab vastakaid emotsioone.

Isiklikud rahaasjad

2009-01-16T09:26:00.027+01:00

Tervitan Sind oma nn isiklike rahaasjade blogis!
(Hahahaa :) tean, et kõlab kohmakalt, seetõttu on edaspidi kasutusel inglise keelne vaste Personal Finance Blog ja isiklikest finantsidest kõneldes selle lühend: PF. Siin ka Wiki selgitus PF kohta.

PF blogisid on mitmesuguseid... käesolev on eelkõige naiselik katsetus isikliku aktiva-passiva tasakaalu ja rahalise sõltumatuse poole püüdlemise suunas.
Mõte sellest, et peaksin säästma kõige mõnusa-ilusa arvelt, ajab külmajudinad ihule. Seetõttu siin paar "tarkusetera", mis võiksid ka blogi avamist illustreerida:
"võidab see, kellel on surres rohkem asju (raha)" selline suhtumine on absoluutne NO-GO! Kuigi ilusad ja kvaliteetsed asjad võivad mõjuda narkootikumina, siis ikkagi kehtib minu jaoks printsiip: mida vähem, seda parem ja mida kvaliteetsemad/ilusamad/funktsionaalsemad, seda parem :)
Siis veel teine mõttetera:
"tööta selleks, et elada, kuid ära ela selleks, et töötada" see juba läheb ...YESSS

Otse loomulikult on blogi pühendatud ka kulutamisele ja asjadele, mida raha eest saab. Mitte vaid asjadele, mida vajan, vaid ka nendele, mida TAHAN :P

Püüelda tasakaalu poole ja seda ka rahaasjades, see tähendab:
- mitte kulutada rohkem kui teenin
- mitte elada üle oma võimete
- katsuda veidi kõrvale panna elu ootamatusteks
- investeerida arukalt (muidugi siis, kui on, mida investeerida :D)
- teha õigeid finantsotsuseid

Ja see kõik on muidugi parema ja ilusama tuleviku nimel. Et ei läheks nii nagu Eesti majandusel :S :D

Sellest aga juba lähemalt järgmises postituses.