Eile siis l6puks komöödiat "Confessions of a Shopaholic" vaadates, meenus mulle viimaks ka minu blogi, kelle eest ma pole eriti hoolitsenud ajanappuse t6ttu.
M6tted, mis tekkisid seoses filmiga:(pilt: FabSugar.com)
- Olles ennem kuulanud Sophie Kinsella raamatut "Shopaholic Takes Manhattan" oma iPodist, mille ainetel see film valmis, oli kahjuks muidugi mingisugune ootus v6i ettekujutus tekkinud, kasv6i millised näevad välja tegelaskujud jne. Kusjuures see on täielik juhus, et ma m6ne filmi ainesena kasutatud raamatud tegelikult ka olen lugenud/kuulanud (pigem kuulanud), kuna MA EI LOE RAAMATUID ja veel vähem fiktsiooni v6i säärast girlie roosamannat (vaatan aga suurima hea meelega igasugust roosamannat). Mul oli tol hetkel lihtsalt vaja kuulata inglise keelt, kuna kartsin, et see hääbub mul mitte üldse kuulates/praktiseerides ning siis sattusingi sellise kerge meelelahutuse otsa, mille teema tundus ka suhteliselt huvitav (shopaholic), olgugi et fiktsioon.
- Peategelane Rebecca (Isla Fisher) oli visuaalselt üliarmas ja see ilmselt lubas vaatajal ka leppida kogu selle sigadusega mida ta kokku keeras. Raamatu versioonis ei kujutlenud ma teda nii armsakesena, seet6ttu oli mul temast ka vähem kahju, kui filmi vaadates.
- Loomulikult oli kogu film otsast l6puni puht-ameerikalik klishee, kuid selline oli taotlus.
- Positiivsuse pomm ja süüdimatuse v6idukäik - kuidagi tekkis filmi vaadates tunne, et paarkümmend tuhat dollarit krediitkaardi v6lga omada ja seda k6ike, kuna kapp on täis disainerir6ivaid ja kingi, ei olegi nii suur patt. Pealegi kui krediidi väljan6udja on kole ja paha onu, kelle eest kaitseb sind isegi su tööandja. Hiljem filmis sai see kuri onu muidugi oma "teenitud palga", ja kui küsite mille eest, siis - kuna ta tegi oma tööd.
- Tore, kui on olemas issi, kellel on olemas Plan-B, kui tütreke on v6lu(loe:krediit)kaarte ehk v66rast raha räigelt kuritarvitanud.
- Tore oli kuulda, kuidas filmis räägiti (kohmakalt, aga siiski räägiti) soome keelt ning kuidas soomlastel oli väga "eriline" roll stsenaariumis :))
- Muidugi ei saanud ma üle ega ümber Rebecca m6ttelaiskusest ja hingetühjusest, kuna ajakirjanikuna ta google'das teemasid, et varastada lugusid. Siinkohal m6tles vist igaüks filmi näinu sama mida minagi: Inimene, kellele ei meeldi ise kirjutada lugusid, vaid püüab neid "varastada", ei saa olla tulihinegline kirglik ajakirjanik. Siit edasi juba tekkis vastuolu Rebecca filmi alguses väljendatud unistusega just väljaande X kaasautor olla, kuhu ta siis muidugi ka 'guess what' ...tööle v6eti. Ning l6puks minu küsimus: Mis ime läbi ta seni oli üleüldse bizniz'es püsinud? Siis aga, üllatus üllatus, osutus ta filmi jooksul ju veel väga n6utud ajakirjanikuks! Vastus on ilmselt: American Dream, mida armastatakse ikka ja jälle kujutada linateostes.
