62. Cannes'i filmifestivali moelemmikud

Esimene koht: Angelina Jolie, kes on 'thank God' juurde vötnud + imeilus Versace Atelier kleit. Nagu näete on see sama kleit nälginud modelli seljas nagu tükk marlit.

Tagantvaade samuti vapustav nagu alati...

Ma tean, et olen igav, kuna Angelina saab minult alati maksimumpunktid, üksköik mida ta ka ei teeks, but I just can't help it.

Teine koht: Elsa Pataky, ilmselt Herve Leger'i loomingus, super! Andke mulle ainult see kleit ja kohe!


Kolmas koht: Eva Herzigova, jälle Versace's, särav!
Neljas koht: Sharon Stone. Wow! Vahepeal ta nagu läks liiale oma läbikumavate rindadega ja meheliku poisipeaga, kuid nüüd vöib küll öelda, et ILUS!... valides minu ühe lemmikutest, Balmaini moemaja loomingu!
See naine vist nooreneb:


Viies koht: Devon Aoki, nii punaselt vaibalt kui Chopardi vastuvötult tabatud imekauni ja stiilsena. Kumb on kevadisem, laimikollane Cavalli vöi...


...lavendli värvi Alberta Ferretti kleit?


Eriauhind meeste kategoorias: Vincent Gallo, superstiilne. Mehed vaadake, ka karvasena vöib säilitada seksikuse, kuid siiski köigil pole vaja kohe järele teha ;)...
ja miks ka mitte T-särk, kui tegemist pole punase vaibaga, vaid esilinastusega. Siinkohal pole aimugi, kes disaineriks on.


Mötlesin siia lisada ka veel kohutavaimad vaatepildid, mis selle aasta Cannes'i filmifestivali raames toimunud üritustel kaameraga tabati, kuid mul täna liiga hea tuju selleks. Möni vihje siiski: Tilda Swinton, Elizabeth Banks...

Pilid: Gala.de, Grazia.co.uk, Stylefrizz.com

Anonüümse shopahooliku ülestunnistus

Ammu sai lubatud, et kirjutan oma naiselikest tarbijalikest nörkustest.
Köigepealt tahan täpsustada, et söna "naiselik" ei ole siin vist siiski päris öige. Kuna meestel on samasuguse iseloomuga nörkused, mille peale rahakoti rauad avanevad kiiremini kui muidu, lihtsalt nende "nörkuste" sisu erineb enamasti naiste omadest, kuigi muidugi osaliselt need ka kattuvad. See ju nii individuaalne, millele raha kulutada armastame.
Pean silmas asju ja teenuseid, mida me oma arvates ikka-ja-jälle "ilmtingimata vajame", kuid khkhkhmmm... kui nüüd hästi järele möelda, siis ... :)




Siin on minu nimekiri asjadest, millele kaldun liigselt kulutama:
(pilt:Cajolerie.de)

• Riided - üllatus, üllatus :). Kui näen midagi, mis on justkui "minule kandmiseks tehtud", siis vanasti enamasti pääsu ei olnud, kuid minagi öpin vigadest. Enamasti satuvad meie teele sellised "ma vajan seda kohe ja praegu"-hilbud just siis, kui raha parasjagu ei ole... kindlasti üks Murphy seadustest...
• Kingad - copy-paste eelmainitust + öigustuseks veel asjaolu, et kingad muudavad iga outfiti terviklikuks ja mängivad ülitähtsat rolli üldmulje kujundamisel, seetöttu oleks kasulik, kui neid ei oleks liiga vähe :) Näide: pane stiilse kostüümi juurde madalad balleriinad ja tulemus = pardipoja look! ....vöi pane suvise ultra-miniseeliku juurde ultrakörged kontsad ja tulemus = odav punaste laternate rajooni look! jne jne. Siinkohal minimalist minus on sunnitud alla andma :S
  
• Kosmeetika - endiselt usun sellesse, et hind määrab kvaliteedi ja alati vöib ju olla ;) , et äkki on tulnud turule midagi uut ja revolutsioonilist, milleta ma kohe mitte ei saa, KUID olen selleski osas juba paljuski korrektuure teinud oma möttelaadis: niikaua kui oled suhteliselt noor ja suuremaid iluvigu ei ole näha, pole mötet ka igapäevakosmeetika peale ülemäära raisata. Samas, kui kuskilt otsast ikka "logisema hakkab", siis leian, et kehasse investeerida ei tohiks olla kunagi kahju, kuna see on peale hinge ja möistuse ainus väärtus, millega on vaja läbi ajada kuni siinse eksistentsi löpuni, seega...
  
• Igasugused kohvikreatsioonid - enamasti ülehinnatud ja tuntud kettide vöi lummava atmosfääriga kohtades
  
• Kuigi mind paelub ka moodne tehnika, siis mötlen selliste ostude puhul enamasti ikka pikemalt järele, ja kogun isegi raha suuremateks ostudeks

Kahjuks peab tödema, et tihti kannatavad tänu nendele "nörkustele" teised eluvaldkonnad, milledele siis vajalikul hetkel enam vajalikku katet ei ole. Nii olen paar korda elus loobunud mönest ekstravagantsest hobist, millest tagasi vaadates on veidi kahju, sest asjad amortiseeruvad ja kaotavad oma väärtuse, aga mälestusi ei saa meilt vötta mitte keegi!