Mood: Chanel´i kevadine puhastustuli

Chaneli moemaja, eesotsas Karl Lagerfeldiga lajatas selle kevade show´l jälle pika puuga konkurentidele. Tundub, et praegu moeringkondades on see teisipäeval Pariisis toimunud show jututeemaks nr.1! Kõige ahhetamapanevam kleit oli seekord Leedu modelli Edita Vilkeviciute (VIVA agentuurist) esitleda, kellele muuseas olevat lausa au mängida Coco Chanel´i enda rolli viimasest hiljuti valminud filmis (pilid: style.com)



Selle kevade Chaneli show catwalki ruum oli üleni valgesse paberisse mähitud, seinu kaunistasid lopsakad paber-kameeliad, mis on tuntud Chaneli kaubamärgi tunnuslillena.

Kollektsioonil on ka ilus sõnum... üllatus üllatus, eks ikka seostab Lagerfeld domineerivat valget värvi oma kollektsioonis ei milllegi muu kui uue algusega, kriisist väljatulemise lootusega ja ühtlasi leiab ta, et praegune ülemaailmne majanduskriis on puhastav kogu maailma jaoks ning võrdleb kriisi imeraviga, mis võib olla küll valulik, kuid lõppkokkuvõttes tervendav. Täpselt minu ja kindlasti miljonite teiste mõte seal väljas...

Siin paar minu lemmikut siis kõnealusest kollektsioonist...

Huvitavaks teevad selle komplekti just püksid, aga ilma oleks veel eriti naiselik:

Eriti paeluv selle kleidi puhul on lõige ja muster:

Ja lõpuks midagi kylie-minogue´ilikku, ufolikku või futu-romantilisele pruudile:


Ka Lagerfeld püüdleb sel kevadel taevakõrgustesse panustades kõrgetesse kontsadesse, eelmisel hooajal oli ta pigem maalähedaselt meelestatud...

Mis on kulla väärtus tulevikus?

Depressiooni ajal, mil pajud meist nuputavad, mille eest maksta järgmist koduaenu tagasimakset ning palvetavad, et nende töökoht säiliks on rääkimine vaba raha paigutamisest justkui näkku irvitamine. Kuid mitte alati ei tähenda investeerimisele mõtlemine kriisi ajal ülearuste rahaliste vahendite olemasolu, vaid muutunud suhtumist rahasse. Senised arusaamad kinnisvarasse investeerimise mõttekusse ja suurettevõtete aktsiate võidukäiku on ümber lükatud. Kuid ometigi peab ju olema midagi kindlat ja konservatiivset - midagi mitte nii kiire tõusuga kui eelmainitud, mis annaks inimestele tunde, et nende kasvõi vähene raha ei lähe hapuks ja mis oleks püsivam kui raha ise.


Kuld!?! ...uus kuum teema, mis tekitab vastakaid arvamusi. Vana, hea, kindel element, mille hind küll kõigub, kuid päris väärtust ei kaota. Siiski olen selles osas veel väga skeptiline või äkki hoopis ebapädev. Siin minu küsimärgid ning tähelepanekud:

1. Kuld tundub kuidagi üleliigne või mittesobiv lüli tänapäeva maailmamajanduse üldskeemis. Esiteks on väga vähesed valuutad tänapäeval veel seotud antud riigi omanduses oleva kulla kogusega. Tõsi, kuld on olnud aastatuhandeid tsviliseeritud maailmas ülimaks ja maksvaimaks vääringuks, kuid tänapäeval ei vorbita enam isegi mitte kullast münte (maksevahendi eesmärgil). Seetõttu tundub mulle kulla tähtsus maailma majanduse üldpildis kuidagi kokkuleppeline. Või olen ma millegist valesti aru saanud? (pilt: open2.net)
2. Kullal on pigem esteetiline kui praktiline väärtus, mis teeb ka tema tegeliku väärtuse (eriti just rasketel aegadel) minu jaoks küsitavaks. Külastades oma kodulinna muuseumis ajutist väljapanekut tänapäeva Gruusia, kunagise Kreeka impeeriumi aladelt leitud meeletutes kogustes kullast elutähtsatest esemetest ja sõjariistadest, võis jääda muidugi teine mulje :))), kuid tänapäeval on veel kullal kui 100% praktilisel materjalil suhteliselt kitsas kasutusala. Ma ei tea, kas televiisorites veel kasutatakse mini kogust kulda? ja hambaarstid vist ka enam kuldhambaid ei paigalda eriti...
   Ilus ja romantline - kas siis valge, kollane või suisa punane - kuld endiselt veel on ja kulla luksuskauba staatus niipea ilmselt ka ei kao - vähemalt mitte tänaste investeerijate eluajal. Kes seda teab, mis paarisaja aasta pärast inimese jaoks ilus on...

Viimaseid argumente arvesse võttes võiks ju investeerida ka mistahes teise väärismetalli või -kivisse, näiteks teemantitesse.

Teisisõnu: Mehed ostke oma naistele teemanteid ja kulda - aeglane, kuid
arukas investeering!(???) Muidugi tuleb sellisel juhul rõhku panna ka suhte/abielu püsimajäämisele või siis teha enne üks korralik varajagamise leping ;) (pilt: sheknows.com)


Aga tõsiselt ... kui kulda investeerimisele leidub mõni sügavam argument, kui need mida siiani kuulnud olen, siis loodan selle õige pea kindlasti välja selgitada ;)

Mood: kevad algas!

Paar päeva juba tunnen, et kevad hakkab tungima minu meeltesse ja mõtetesse. Igal aastal umbes jaanuari lõpus algab minu jaoks ametlikult kevad, seoses ühe olulise tähtpäevaga...see on justkui murdepunkt, kustmaalt mõtted vägisi lendavad saabuva sooja hooaja poole. Kujutlen end paljaste säärtega kuskil mõnusas välikohvikus päikeseprillid peas ja nina päikese poole pööratud, et paar esimest kevadist tedretäppi püüda ... tegeikult salaja sooviksin, et neid tuleks rohkem ;)
Igal aastal saadab kevade ootust minu puhul ka maailma moelavade jälgimine, et ammutada inspiratsiooni ja tunnetada ette selle kevad-suve hõngu ning otsustada, kas oleks midagi selle aasta kollektsioonidest oma stiili jaoks kaasa võtta ja kui siis mida. Sel teemal tuleb kindasti veel postitusi, kuid siin mõningad eel-tähelepanekud : (Pildid style.com. Soovitan klikata pildil, et materjalist ja lõikest paremat sotti saada)

• Alustades oma kõige lemmikumast - Elie Saab´i kevadkollektsioon on jälle meistriteos! Kuidas ta küll suudab??? Minu jaoks oli-on-ja jääb ta geeniuseks, hoolimata kriitikast, et küll on liiga mittekantav oma kõhuni (just, loed õigesti) ulatuvate lõhikute tõttu jne.
  Vahet pole, siin on minu selle kevade lemmikud*:

Ja lõpuks ka midagi mustriga, millega otsekohe hüppaks rattale ja randa!!!
(Ääremärkus: minu meelest hästi armas natukene Jessica Stam tüüpi st. "isegi liha luudel ja nunnu näoga" Ungari päritolu modell: Eniko Mihalik ELITE agentuurist):

• Valentino - arvan, et Valentino moemaja noor ja andekas disainer Alessandra Facchinetti on tabanud täpselt ära Valentino joone, lisades sellele veel tugevalt oma isiklikku käekirja. Tulemus on perfektne. Siin minu lemmik:

• Zac Posen on teine, keda mina geeniuseks nimetaksin. See verinoor disainer, kellest paar aastat tagasi ei teadnud me veel midagi, riietab endast mitukümmend aastat elukogenumaid maailmakassi staare, kes võitlevad oma koha pärast tema ateljee ukse taga ja on armunud tema loomingusse. Pean küll tõdema, et ma ootaksin veel 10 aastat, siis kannaksin tema loomingut, kuna see jääb minu jaoks (isegi kui mu oleks selleks rahalisi vahendeid) liiga väärikaks ja ma veel ei tunne, et oleksin väärt nii väärikaid rõivaid kandma. Kniks... siin minu lemmik tema kevadkolektsioonist (vaata suurelt klikates pildil):

• Minu silmis suhteliselt uus nimi on Akris´e moemaja. Olen avastanud selle tänu Angelina Jolie´le, kes viimasel ajal palju just selle meomaja loomingut armastab. Tema minimalistlik stiil nspireerib mind väga. Kuigi kogu kolektsiooni pean veidi liiga androgüünseks, siis siin ikkagi üks lemmikutest (jällegi...suures plaanis vaatamiseks):

• Nüüd üks veidi teist masti tähelepanek. Võib arvata, et Carmen Kass on nüüdseks võtnud sisse auväärse koha teiste moelavade dinosauruste ehk topmodellide (a´la Heidi Klum, Karolina Kurkova, Angela Lindvall) kategoorias, kes osalevad vaid väga kõrge hinna eest või siis teevad au suurejoonelistele üritustele - nagu Victoria´s Secrets fashion show - oma üle lava vilksatamisega. Või on ta hoopis `underbooked`? või hoopis ülekoormatud oma põhjakõrbeva kinnisvaraäri võlausaldajatega. Mitte, et mind tema saatus nii väga huvitaks, ... pigem on hea meel hoopis selle üle, et maailma moelavasid on vallutamas juba mõnda aega Kehrast pärit iludus (seekord siis tõepoolest iludus) Karmen Pedaru (pildil...onju ilus!)
  

• Kokkuvõttes teeb rõõmu see, et nii palju on lisandunud moeareenile uusi andekaid moekunstnikke, kes loovad jälle ILU. Vahepeal tundus, et asi läks veidi käest ära. Pean silmas just seda, et vanad tegijad hakkasid vist ideedest tühjaks jooksma ja produtseerisid ...vabandust väga, aga kohati ikka täielikku crappi... kes justkui elas välja oma rasket lapsepõlve läbi oma loomingu või kes justkui üritas protsestida sootunnuste vastu (mehed seelikutes, naised meeste ülikondades jms) jne muutes moe sootuks või äärmuslikult ekstsentriliseks, mis tegi suure osa loomingust kandmatuks. Moemajade eesmärk oli ja on aga siiski (kunsti kõrval) teenida kasumit, mis tõi endaga kaasa ka arvukaid peadisainerite väljavahetamisi.

* Lemmik = kantav st paneksin selga, vastavalt sündmusele.

Lubadused 2009

Uue aasta lubadused aastaks 2009 olid enamjaolt seotud finantsidega, kuna see on jätkuvalt mu kõige nõrgem koht :D

1. lubadus: Kui masendus ja kaamos hinge närima kipuvad leian uusi võimalusi meeleolu tõstmiseks.
Füüsilise šoppamise asemel võib näiteks:

• lugeda tehnikaajakirju - kuigi ka sealt võivad susisema hakata šopinguideed, on need siiski põnevamad-harivamad kui moeajakirjad;
  
• trotsida tuult-vihma-tuisku ja seista sellega silmitsi - minna õue paksult riides ja viibida seal mõnda aega - pärast on vapper ja uuestisündinu tunne;
• tuletada endale meelde, et tegelikult ma ju vihkan üleliigseid asju ja püüan vabaneda kõigest otsekohe, mis jalus on - feng shui;
  
• tuletada endale meelde, millise näoga mind mees vaatab, kui olen jälle raha kulutanud millegile, mida otseselt ei vaja ja seejärel kujutleda iseenda näoilmet, mis on nagu "nagu nurka p...nud kassipojal"
• tuletada endale meelde, kui palju on maailmas puudu ressurssidest, et katta kõikide vajadused :(((;
• tuletada endale meelde, et võib-olla mu laps kunagi vajab seda raha rohkem, mida mõtlematult emotsiooni ajel tuulde lennutada.
  

Netis ma eriti ei šoppa, kuid on paar üksikut netipoodi, millest ma ei saa üle ega ümber. Seega, et vältida neis aja surnuks löömist ja hullemal juhul veel mõne ostu sooritamist, siis selle vastu on kõige parem vastumürk blogi kirjutamine ja muu sarnane tegevus.

2. lubadus: Tean peast oma konto seisu ja juhindun oma otsustes viimast alati arvesse võttes.

3. lubadus: Püüan siit-sealt kokkuhoida pisiasjade pealt, näiteks Starbucks´i suur Caramel Macchiato (suvel Iced Caramel Macchiato...mmm) maksab 4,10 €. Kui igal argipäeval kiusatusele järele annan, siis see teeb 20 x 4,10 = 82 €!!! Vot see paneb juba mõtlema...

Mõeldes seejärel oma blogi juhtlause peale, esitan endale küsimuse: mitu Caramel Macchiatot nädalas vajan, et jääda iseendaks? - Vastus: 1

Tegelikult lubadusi anda pole mõtet, eesmärke seada aga küll :)

Michelle Obama - Yes, she can!

Palju õnne Barack Obama! ...kuid mitte temast ei taha ma rääkida, vaid hoopiski hurmavast Michelle Obamast.
Olles jälginud selle supernaise perfektset tegutsemist oma abikaasa kõrval terve USA presidendi valimiskampaania jooksul sügava imetlusega, julgen väita, et suur aplaus kuulub nüüd, kui on saavutatud võit, justnimelt Michelle´ile!
Kord ütles Barack intervjuus Saksa Vanity Fair´ile: "She´s our rock!" - kahtlustan, et Baracki edus ongi peamiselt süüdi just Michelle. Nagu see tihti elus kipub olema, et iga eduka mehe taga on tegelikult üks tark naine (või umbes nii see ütlus vist oli).

Ilmselt on paljudele silma hakanud, et seekordsete valimiste jooksul on erilist tähelepanu pööratud (hiljuti veel tulevase, nüüd juba värske) esileedi riietumisstiilile. Küll on kristiseeritud liiga julgeid värvikombinatsioone (näiteks kandes valimisööl Narziso Rodriguez´i laavavärvides kleiti ), kiidetud isikupära ja uudsust ning ühtlasi vähemtuntud disainerite loomingu austamist ja propageerimist.

Kuigi Michellle´i rõivavalik eilse presidendiks vannutamise tseremoonia ajal - Michelle´i ühe lemmikdisaineri Isabel Toledo kollane kostüüm - ei kuulu just minu lemmikute hulka, siis Jason Wu poolt disainitud valge kleit õhtusel ballil oli lihtsalt imeline.

Siin paar minu lemmikut valimiskampaania ajast:

Maria Pinto türkiissinine kleit


Isabel Toledo must õhuline kleit



Tema riietumisstiili on kirjeldatud ka kui "dress to win", mis ilmselgelt peab paika.

Ja nüüd täielik hittt! Michelle Obama kannab 35$ maksvat H&M kleiti (alumisel pildil), milles ta särab sama stiilselt kui maailma tippdisainerite loomingus - Yes, we can! Omakorda on see ju ka super eeskuju riietuda stiilselt, kuid mitte kalleid disainerirõivaid ületähtsustada.

Kes on süüdi?

Riik?
Fondimaaklerid?
Pangad?
Inimene ise?

Tuli tuju teha väike skeem:(taustaks peaks kujutlema veel juurde maailmamajanduse: nafta hind, aktsiad, sõjad, katasroofid, vastavalt siis kas buum või majanduskriis teistes riikides jne)

Niisiis...kes siis on ikkagi süüdi?

Riik? - jah, kuna lasi sellel "läbul" sinisilmselt jätkuda, omades sanktsioneerivaid vahendeid, ei kasutanud neid!

Maaklerid? - jah, kuna soovitasid klientidele investeerida aktsiatesse, endal "meri põlvini" ja "homme tulgu või veeuputus" suhtumisega, kuigi nemad ju vaid lihtsurelikud, siis võib ju aru saada, sest ahnus on nii inimlik omadus.

Pangad? - jah, ja kuidas veel! Lasid lollikestel laenata ja tunda end kinnisvara omanikena - mis on kõik vaid illusioon. Võin julgelt väita, et: laenu anti kõigile, kes vastasid ´homo sapiens´ liigitunnustele. Sealjuures laenuhaldurid moonutasid laenusaajate (koostöös kinnisvara müüjate-hindajatega) andmeid, et iga hinnaga kliendile soovitud laen välja maksta. Laenuhalduritel, kes siis panga rahaga laveerisid (nagu olnuks see nende isiklik raha) oli enamasti ebapiisav arusaam laenuraha ringlusest üldse. Omast arust Robin Hoodid, kes: "mida rohkem laene suudan inimestele välja võidelda, seda parem töötaja olen", tegid kõik õnnelikult uue kodu "omanikeks". Ja pangad muudkui võitsid intresse.
Loomulikult on süüdi pangaisad, kes sellisel süsteemil toimida lasid oma silme all!

Kahju on inimestest, kes end lollitada lasid (nii pankade kui maaklerite poolt), kahju on ka ausatest ettevõtjatest, kuid absoluutselt ei ole kahju pangajuhtidest! Minu meelest on veel liiga vähe neid häbipostis näha olnud ... seda nii Eestis kui mujal.

Ja kokkuvõttes, et nüüd see meie laenuläbu Skandinaavia pankadele kalliks maksma läheb ... kas peaks neile kaasatundma? Ei! Kes keelas neil rohkem kontrollida, mis nende rahaga tehakse? "Usalda, aga kontrolli!"

Kas me ikka kõik peame elama nn "oma" elamispinnal? Kas üürimine teeb inimesest tõepoolest roti? Mujal maailmas on siis enamik haritlasi ja eestlastest kordades rohkem teenivad inimesed ikka tõelised rotid :) Mnjaa...

Coco Chanel õpetas mind säästma

Arvake ära, milline tuntud kuulsa inimese poolt öeldud tarkusetera on siiani aidanud minu rahaasjade ohjamisele kõige edukamalt kaasa?

"Fashion fades, only style remains the same" Coco Chanel (pildil)

Anaalüüsides oma väljaminekuid mõned head aastad tagasi, märkasin, et olen kulutanud meeletuid summasid asjadele, mis on hetkeemotsiooni ajendil soetatud, kuid minu isiklik stiil pigem kannatas selle all kui võitis. Kuna aga noores eas me veel enamasti otsime oma stiili, siis juhtub seda üha tihemini, et mõttetutele riietele, aksessuaaridele, ehetele raha raiskame. AINULT kiirmoodi kandes on praktiliselt võimatu jääda stiilseks (kuigi ma tean, tänavatel liigub metsikult palju näitsikuid, kes seda endale ei taha tunnistada). Valides hoolikalt endale garderoobi just oma hea kõhutunde järgi ja äratundmine "See on nii mina" uut rõivast proovides, on püütud lausa 2 kärbest ühe hoobiga:

• stiil ja isikupära
• rahaline kokkuhoid

Pannes kirja näiteks ühe kvartali jooksul soetatud riided (sh. ka jalatsid, aksessuaarid, ehted), mis on ilmselgelt IN ja väga moodsad ja mitte just väga kvaliteetsed ning sinna kõrvale teha tulp sama perioodi jooksul soetatud sama kategooria esemetest, mis on kvaliteetsed, mida ostes kaalusid väljaminekut kauem, kuna need olid paraku kallimad ja lõpuks sooritasid ostu vaid juhul, kui see tõesti istus kui valatult ja oli "nii Sina", siis märkad suure tõenäosusega, et esimese tulba rahaline maksumus on märksa suurem kui teise tulba oma.

Voila! Tulemuseks on puhas rahaline võit! Muidugi teisel tulbal on veel selline tore lisaväärtus, et neid asju saad sa kanda veel paar järgmist (kui mitte rohkem) hooaegagi. Esimese tulba omadega paraku tunned end hetkel jube hip ja hot, kuid järgmisel hooajal tahaks need nii ruttu kui võimalik oma silme eest ära koristada. Kas on tuttav tunne? Nüüdseks on mul kapis asju, mis on tõesti juba aukartustäratavalt pikaealised, kuid see-eest väga armsad, kuna nad on justnimelt selle teise tulba asjad :). Nad ei jäta mind kunagi hätta, kui pean olema esinduslik + neid on väga hea kombineerida, säilitades minu enda stiili ja isikupära.

Siin mõned minu isiklikud stiilinäited:

• klassikalised kvaliteetsed mustad kõrge kontsaga kingad (sobivad nii seksika kleidiga kui pükskostüümiga)
• peene valge triibuga tumepruun pükskostüüm
• nahast must aplikatsioonidega ("nii mina") kott, mis on hästi vastupidav, mahukas ja mõnusa kujuga
• must seksikas pliiats-seelik (mis on isegi hetkel moes)

FinantsEvolutsioon

• ...juba lapsepõlves sai mulle varakult selgeks, et kõike ei saa, mida hing ihkab, kuid võib-olla kunagi hiljem on teisiti
• kooli kõrvalt suviti teenisin raha lihtsa tööga, mille eest ostsin ilmselt 90ndate poppe riideid
• ülikooli kõrvalt teenisin alati raha, alustades assistendist kuni juba tähtsama tegelaseni...raha oli alati tähtsam teenida, kui ülikool lõpetada... loomulikult võtsin ka igal aastal õppelaenu
• meestuttavad harilikult omavad ka keskmisest rohkem finantsressursse
• teenisin piisavalt, et lubada endale päris palju meeldivat, üüri ja muid kulutusi ei olnud.
• jäin ise oma rahaasjade kuningannaks: tekkisid muud kulutused: pangalaen + kõik muud kulud olid äkki minu kanda ... sain siiski hakkama :)
• õnnestus investeerida ja võita rahaliselt, kuid teenitud raha leidis üsna kiiresti rakenduse
• ei ole enam oma rahaasjadega üksi :), kuid ka mitte 100% sõltuv. Laenu ka enam pole, õppelaenuke veel paar aastat tiksub...
  

Esilehe arvuti: dollar euroks

Miks on blogi avalehel valuutakursi arvuti ?

Sellepärast, et olen harjunud mõtlema eurodes (nüüdseks hakkab aasta täis saama), kuid väga tihti ilmutavad mulle end numbrid dollarites. Blogi lugejalegi peaks olema käepärast ;) näiteks kasvõi Eurost Eesti krooniks arvutamisel...

Less is more: netbook

Nõrkus ilusate, hästi toimivate ja võimalikult vähe ruumi võtvate asjade vastu on "nii mina". Julgen arvata, et ma ei ole üksi :).

Kuna minu armas töövahend ja seltsiline sülearvuti on veidikene vanaks ja väsinuks jäänud, olen mõtteid mõlgutanud selles suunas, mida edasi ette võtta, juhuks kui ta päris otsad peaks andma (kõvaketta backup mul õnneks toimib ). Seni on ta mind igati hästi teeninud, kui välja arvata see, et aku peab kogu aeg stepslis olema :)

Minimalistina siis olen pidama jäänud netbookide juurde, ei tahaks kohe mitte midagi suurt ja rasket. Kuna mu vana hea laptop veel igati toimib, siis ei pea ma muretsema, et netbook kõiki mu ootusi ja vajadusi ei täida. Suuremaid tegusid saan ju endiselt oma vana laptopiga või hoopis oma mehe arvutis korda saata :)

Niisiis siin paar shoppingu ideed:

• Sony Vaio P - maailma kergeim netbook, 8`` ekraaniga ja mahub teksaste taskusse :) Huvitav, kas ka minu omadesse? Veel pole saadaval, aga kohe-kohe...

• Asus Eee PC - pisike 10`` ekraaniga, erinevad mudelid (alates N10 eriversioonidest kuni nüüd juba puutetundliku ekraaniga uued mudelid S101). Asus on väga produktiivne ja muudkui üllatab uute mudelitega. Hinnad vastavalt mudelile alates 225€ ülespoole.

• Loomulikult ei puudu ka minu valikute listist praegu vist tibidele kõigist reklaamikanaleist tuttav HP ja moelooja Vivienne Tam´i koostöös valminud 10`` ekraaniga (HP 2133 Mini-Note põhjal) imekaunis naiselik pojengimustriga netbook. Alates 475€ on võimalik osta.

• Ka Samsungil on juba mõnda aega olemas 10,2`` ekraaniga NC10 netbook, mida tehnikaväljaanded kiidavad. 480€ algavad hinnad.

Ma ei hakka siin tehnilisi detaile välja tooma. Omadustega võib täpsemalt tutvuda Photopoint´i koduleheküljel näiteks. Tänapäeva tehnika puhul ei pea just kõige kallim alati ühtlasi ka kõige parem (loe: vajadustele sobivaim) olema, kuna kasutajate ootused-lootused ju nii erinevad.

Nüüd on vaja veel lähemalt tutvuda kõigi kandidaatide iseärasustega ja kuulata soovitusi :)

PS. Kas teadsite, et sõna Netbook kasutamise ümber käib poleemika, kuna üks Suurbritannia firma on selle sõna kaubamärgistanud ja tahab, et lõpetatakse sõna Netbook kasutamine hiljemalt märtsiks 2009? See firma isegi mitte ei tooda enam kõnealust toodet (küll aga igasugu vidinaid sellele). Selle kohta sügisel ilmunud artikkel Delfi Forte digiuudistes. Nojaaa, julgen arvata, et see Suurbritannia firma jääb kahjuks vaid unistama oma soovist.

Hard Landing

Olen lõpusirgel kahe Eestis elava välismaalase (Claudio Zucchelli, Dag Kirsebom) poolt kirjutatud raamatu(kese)ga "Hard Landing. The fairy tale of the rise and fall of the Estonian economy."(pildil)




Hoolimata mõningatest kirjavigadest, veidi kodukootud esikaane kujundusest ja kohati teravalt esiletükkivast läbivast joonest "olen välismaalane ja tean kõike paremini" on see seni siiski äärmiselt lõbus meelelahtus ja nii mõnelegi eestlasele (eriti, kel enesekriitikaks ja -irooniaks närvi napib) õpetlik lugemine.

Eriti amüsantsed on kirjeldused sellest, kuidas Eesti mehed end hingetuks rügavad, et oma kaunitele kaasadele (loe: trofeedele) osta kalleid hilpe, autosid ja ehteid, et viimased ikka endiselt kaunid püsiksid ja trofee rolli sobiksid. Itaallaslikult ülepingutatud kirjeldused, kuid siiski tõsi...

Mittemõistmist tekitavad aga kirjeldused Eestis elavate eestlaste ja muulaste (raamatus on kasutatud poliitiliselt korrektset väljendit: ethnical russians) vahelist konflikti. Võib-olla olen eluvõõras, kuid ei ole täheldanud, et tööandjal on võimatu nende kahe etnilise grupi esindajaid panna ühte ruumi tööle, kuna hõõrumine ja vaen olevat niis uur. Siinkohal minu suur hämmeldus ja küsimus, et millise valdkonna ettevõtet loo autor küll juhib, et selliste probleemdega kokku puutuma peab?

Kriitiliselt suhtun ka autorite seisukohtadesse, mille kohaselt ainult (!) tänu Skandinaavia pankadele, oleme saanud majanduslikult selleks, kes oleme. Igaüks, kes üleelanud aja, mil lõime nullist iseseisva lääneliku riigi, teab, et see nii ei ole.
Ja olgugi tulemuseks raske maanudmine või kõva kukkumine ... nii kõva see nüüd ka pole, võrreldes praegu Eesti olukorda mõne naaberriigiga, ülemaailmsest kriisist rääkimata.

Pea igal leheküljel on värvikalt kirjeldatud mõnd Eesti majanduse või eestlaste kohta käivat stereotüüpi, mida lugedes olen sunnitud kõva häälega ettelugema või kommenteerima, kuna mõned neist ikka väga klišeelikud, kuid mis seal parata, viinamarjad on hapud. Aga eks igaüks ise otsustab.

Meelt lahutavad on ka näited elust enesest, mis on juhtunud autorite endi või nende sõprade-tuttavatega Eesti majanduse maastikul.

Kokkuvõttes: Igati ajakohane ja värske lugemine, mis tekitab vastakaid emotsioone.

Isiklikud rahaasjad

Tervitan Sind oma nn isiklike rahaasjade blogis!
(Hahahaa :) tean, et kõlab kohmakalt, seetõttu on edaspidi kasutusel inglise keelne vaste Personal Finance Blog ja isiklikest finantsidest kõneldes selle lühend: PF. Siin ka Wiki selgitus PF kohta.

PF blogisid on mitmesuguseid... käesolev on eelkõige naiselik katsetus isikliku aktiva-passiva tasakaalu ja rahalise sõltumatuse poole püüdlemise suunas.
Mõte sellest, et peaksin säästma kõige mõnusa-ilusa arvelt, ajab külmajudinad ihule. Seetõttu siin paar "tarkusetera", mis võiksid ka blogi avamist illustreerida:
"võidab see, kellel on surres rohkem asju (raha)" selline suhtumine on absoluutne NO-GO! Kuigi ilusad ja kvaliteetsed asjad võivad mõjuda narkootikumina, siis ikkagi kehtib minu jaoks printsiip: mida vähem, seda parem ja mida kvaliteetsemad/ilusamad/funktsionaalsemad, seda parem :)
Siis veel teine mõttetera:
"tööta selleks, et elada, kuid ära ela selleks, et töötada" see juba läheb ...YESSS

Otse loomulikult on blogi pühendatud ka kulutamisele ja asjadele, mida raha eest saab. Mitte vaid asjadele, mida vajan, vaid ka nendele, mida TAHAN :P

Püüelda tasakaalu poole ja seda ka rahaasjades, see tähendab:
- mitte kulutada rohkem kui teenin
- mitte elada üle oma võimete
- katsuda veidi kõrvale panna elu ootamatusteks
- investeerida arukalt (muidugi siis, kui on, mida investeerida :D)
- teha õigeid finantsotsuseid

Ja see kõik on muidugi parema ja ilusama tuleviku nimel. Et ei läheks nii nagu Eesti majandusel :S :D

Sellest aga juba lähemalt järgmises postituses.