Krediitkaardi põrgu vs krediitkaardi taevas

Siin on paar humoorikat ja õpetlikku visualiseeringut Mint.com poolt:

The Descent Into Credit card Dept

ning selle täiendatud jätk
Reaching Credit Card Nirvana

Minu isklik näide elust:
Alles hiljuti sain kinnitust paljudele kuuldud lugudele sellest, kui "jultunud" võivad olla krediitkaardi pakkujad. Nimelt on mul olnud juba aastaid põhimõte omada vaid 1 krediitkaarti, ja seda vaid toiminguteks, kus aktsepteeritakse vaid krediit- ja mitte (Euroopa) deebetkaarti nagu autorent, USA-s poes maksmine jms. OK, pean tunnistama, et maksan sellega ka oma internetis tehtavate ostude eest, mida ikka-jälle ette tuleb.
Umbes paar kuud tagasi sain postkasti kirja oma ühe pangakaardi haldajalt, et nad mind kui "lojaalset klienti" nüüdsest "õnnistavad" sellega, et saan sama kaardi eest end ka miinusesse maksta ehk teisisõnu muutus minu seni deebetkaart järsku krediitkaardiks ilma, et ma oleksin selleks soovi avaldanud.

Kuna otseselt see ju minult tükki küljest ei võta, et ma saaksin "teoreetiliselt" ka end selle teise kaardiga miinusesse laenata, siis ei hakanud ma ka suurt lamenti lööma, eriti veel kui mõelda, et "elus võib kõike ette tulla ja las siis olla igaks-juhuks veel üks potensiaalse krediidi allikas lisaks". Kuigi tegelikult olen ma ju nüüd enda tahtmata 2 krediitkaardi omanik!

Anonüümsetele shopahoolikutele!

Washington DC-s koguneb regulaarselt shoppamist armastavate (,et mitte öelda söltlaste) naiste kriisiabi grupp, nagu selles videos näha vöime ( postitas Ginger oma blogis Girls Just Wanna Have Funds). See on töhus abivahend naistele, kes kalduvad kaotavama shopates pea (eelköige mälu), unustades, et maksmata on eelmise kuu arved ja lastele ostamata koolivihikud jpm...



Grupid on loodud eelköige selleks, et aidata üheskoos üksteist riski olukodades toimetulema ja eelköige neid ennetada. Peamiseks eesmärgiks on aga saaavutada kontroll oma väljaminekute üle ja olla finantsiliselt tasakaalus.

Naistena on meil (peaaegu) köigil nörkused ilusate asjade vastu. Kellele meeldivad kaunid kingad, kellel on nörkus tehnika vastu, kel hoopis tihe reisimine jne jne... seda köike möödukalt, ilma völgadesse sattumata teha, on paljudele väga raske!

Seetöttu ei ole ju üldse paha möte selliste kooskäimiste kujul
1) enesele oma probleemi teadvustada
2) ja ühiselt oma shopinguhimu taltsutada.

Kölama jäi lööklause: "Don't do it, because you need to pay your loan!"

PS. Järgmine postitus on sellest, mis on minu nö "nörgad kohad", mis ajavad mind shopates vahel sellesse eelmainitud "peata olekusse"

Fake It Till You Make It

"Kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt vöetakse seegi, mis
temal on" (Mt 13,12 ja 25,29; Mk 4,25; Lk 8,18 ja 19,26)

Karm, kas pole? Kunagi lapsena ei suutnud ma möista, kuidas Piibel selliseid "öelusi" sisaldab.
Aga oleme ausad, nii see ju täpselt ongi!

Kel on raha investeerida, teeb raha juurde. Kellel on hea resümee ja ametikoht, saab üha enam aina paremaid tööpakkumisi. Kui eelarve on tasakaalus ja seal on isegi ülejääk, tekib järgmine kuu veel suurem ülejääk jne jne.

Kel kapitali ei ole, ei saa seda suurendada, kuna kogu olemasolev raha kulub toimetulekuks, ja kuna enamasti jääb puudu, siis on oht vötta laenu ja sattuda "minnusesse", mis = "sinult on vöetud seegi, mis sul on", kuna ilmselt viimnegi omand on laenu tagatiseks pandud (, mis on samahästi kui kellegi teise omand). Kui eelarvesse tekib puudujääk, siis üldjuhul on oodata järgmisel vaadeldaval perioodil veelgi suuremat eelarve auku.

Önneks on korduvalt töestatud, et seda seaduspärasust on vöimalik muuta!
Siin minu soovitused, kuidas surnud ringist välja murda:

• Eelarveauku kukkujale - üle oma varju hüpata nt tarbimise 0-dieet vöi ekstreemne kokkuhoid piiratud ajaperioodil (NB! mitte praktiseerida pikaajaliselt, vöib tekitada depressiooni!)
• Peale vallandamist vöi muud madalseisu karjääriredelil - aitab geniaalne bluffimine (, mida ei valda ka muidugi igaüks) ehk "FAKE IT TILL YOU MAKE IT!" Palju edukaid inimesi on hiljem tunnistanud, et nad on teatud eluetapil seda teinud ;)
  

Inimloomus on juba kord selline, et kui kuskil on uudistajaid, siis peagi tekib sinna järjekord ;)
Miks mitte tekitada kunstlik järjekord ;)

(Pilt Corbis)

Mis on sinu vanus krediidi aastates?

Tore on vahel teada, et ma polegi kõige hullem oma finantskäitumise poolest :) Iseasi, kas nüüd igasugu teste väga tõsiselt võtta, kuid kui tulemus tuju paremaks teeb, siis loomulikult! Tegin testi How old are you in your credit years?, mis peaks näitama, kui vana oled oma suhtumise (käitumise) poolest krediidi võtmisse. Testini jõudsin tänu ühele oma lemmikblogijale Fabulously Broke in the City, kes ka on muuhulgas inspirereerinud mind oma blogi kirjutama hakata.

Minu testi tulemus on siin:

I am 38
in credit years!

Credit Age Quiz by SpendOnLife.com

Krediidivanuse testi saab teha siin!

Kes on süüdi?

Riik?
Fondimaaklerid?
Pangad?
Inimene ise?

Tuli tuju teha väike skeem:(taustaks peaks kujutlema veel juurde maailmamajanduse: nafta hind, aktsiad, sõjad, katasroofid, vastavalt siis kas buum või majanduskriis teistes riikides jne)

Niisiis...kes siis on ikkagi süüdi?

Riik? - jah, kuna lasi sellel "läbul" sinisilmselt jätkuda, omades sanktsioneerivaid vahendeid, ei kasutanud neid!

Maaklerid? - jah, kuna soovitasid klientidele investeerida aktsiatesse, endal "meri põlvini" ja "homme tulgu või veeuputus" suhtumisega, kuigi nemad ju vaid lihtsurelikud, siis võib ju aru saada, sest ahnus on nii inimlik omadus.

Pangad? - jah, ja kuidas veel! Lasid lollikestel laenata ja tunda end kinnisvara omanikena - mis on kõik vaid illusioon. Võin julgelt väita, et: laenu anti kõigile, kes vastasid ´homo sapiens´ liigitunnustele. Sealjuures laenuhaldurid moonutasid laenusaajate (koostöös kinnisvara müüjate-hindajatega) andmeid, et iga hinnaga kliendile soovitud laen välja maksta. Laenuhalduritel, kes siis panga rahaga laveerisid (nagu olnuks see nende isiklik raha) oli enamasti ebapiisav arusaam laenuraha ringlusest üldse. Omast arust Robin Hoodid, kes: "mida rohkem laene suudan inimestele välja võidelda, seda parem töötaja olen", tegid kõik õnnelikult uue kodu "omanikeks". Ja pangad muudkui võitsid intresse.
Loomulikult on süüdi pangaisad, kes sellisel süsteemil toimida lasid oma silme all!

Kahju on inimestest, kes end lollitada lasid (nii pankade kui maaklerite poolt), kahju on ka ausatest ettevõtjatest, kuid absoluutselt ei ole kahju pangajuhtidest! Minu meelest on veel liiga vähe neid häbipostis näha olnud ... seda nii Eestis kui mujal.

Ja kokkuvõttes, et nüüd see meie laenuläbu Skandinaavia pankadele kalliks maksma läheb ... kas peaks neile kaasatundma? Ei! Kes keelas neil rohkem kontrollida, mis nende rahaga tehakse? "Usalda, aga kontrolli!"

Kas me ikka kõik peame elama nn "oma" elamispinnal? Kas üürimine teeb inimesest tõepoolest roti? Mujal maailmas on siis enamik haritlasi ja eestlastest kordades rohkem teenivad inimesed ikka tõelised rotid :) Mnjaa...

FinantsEvolutsioon

• ...juba lapsepõlves sai mulle varakult selgeks, et kõike ei saa, mida hing ihkab, kuid võib-olla kunagi hiljem on teisiti
• kooli kõrvalt suviti teenisin raha lihtsa tööga, mille eest ostsin ilmselt 90ndate poppe riideid
• ülikooli kõrvalt teenisin alati raha, alustades assistendist kuni juba tähtsama tegelaseni...raha oli alati tähtsam teenida, kui ülikool lõpetada... loomulikult võtsin ka igal aastal õppelaenu
• meestuttavad harilikult omavad ka keskmisest rohkem finantsressursse
• teenisin piisavalt, et lubada endale päris palju meeldivat, üüri ja muid kulutusi ei olnud.
• jäin ise oma rahaasjade kuningannaks: tekkisid muud kulutused: pangalaen + kõik muud kulud olid äkki minu kanda ... sain siiski hakkama :)
• õnnestus investeerida ja võita rahaliselt, kuid teenitud raha leidis üsna kiiresti rakenduse
• ei ole enam oma rahaasjadega üksi :), kuid ka mitte 100% sõltuv. Laenu ka enam pole, õppelaenuke veel paar aastat tiksub...