Kellele te seda räägite? Keegi ei ole sunnitud lapsi saama, kui ta pole selleks veel valmis ega ei soovigi lapsi kas siis hetkel või üldse mitte kunagi. Inimesed on erinevad, kuid rahalise seisu tõttu peaksid lapsed sündimata jääma pigem
hoopis teisel ühiskonna kihil, kuid mitte nendel, kes tavaliselt seda laulu laulavad... Miks see nii on? Kohutavalt kahju on vaesesse peresse sündinud lastest, kes peavad kannatama selle all, et vanemad egoistlikult "jäid rasedaks". Kuid tavaliselt need halisejad on hoopis noored yuppie´d või haritlased. Lapse tõttu elu seisma pole veel kellegil jäänud ja seadus reguleerib õnneks ka emaks saamist nii, et säilib nii töökoht kui ka palk 18ks kuuks.
Laste asjad on kuuldavasti hirmus kallid, kuid tõde on hoopis see, et igakuises eelarves moodustavad nad vaid murdosa koguväljaminekust kõigega muuga võrreldes. Piinlik on kuulda, et keskmiselt kõrgema sissetulekuga inimene peab mähkmepakki liiga kalliks.
Teame nüüd veel eriti, et kõik meetodid enda ja inimkonna tulevikku kindlustamiseks on kahjuks küsitava väärtusega. Ilmselt ainus kindlus inimkonnale on inimkond ise ja üksikindiviidile tema enda järeltulija ehk mini-me. Juba lüüakse alarmi enamikus Lääne-Euroopa riikides, kuna inimkond vananeb. Must stsenaarium on see, et tulevikus töötavad tänased noored selleks, et maksta kinni mittetööjõulist vananenud ühiskonda, mis on tööjõulisega võrreldes ebanormaalselt proportsioonist väljas. Mõned inimesed ei taha saada järeltulijaid justnimelt seetõttu, kuna nad ei
taha, et nende lapsi see saatus tabaks. See on põhjendatud, kuid äärmiselt egoistlik suhtumine a´la "pärast mind tulgu või veeuputus".
See on muidugi igaühe enda otsustada, kuid see jutt, et enne vaja teha MBA või doktorikraad ja siis vähemalt 5 aastat
kariääri teha (loe: hunnik raha teenida) ja siis on lapsukesel õige aeg siia ilma sündida, siis on kõik valmis (loe: Bugaboo vanker ja Armani lutt) teda siia ilma tervitama. Miks aga mitte kohe? Kui nüüd päris detailidesse minna, siis beebidele ja väikelastele on kulutused märksa väiksemad ja pigem ühekordse loomuga kui seda on kooliealiste laste peale tehtavad kulutused. Loogika järgi peaks iga ettevõtlik ja end hariv inimene just selle 5-10 aasta jooksul, mis kulub lapse vastsündinueast kooliikka jõudmiseks sealmaal olema, et finantsiliselt oma kooliealist last ülalpidada ja rohkemgi jõuab... ideaalis ümmarguselt komekümnendatesse eluaastatess jõudnud. Kui aga vaadata enda ümber ringi ja tõdeda, et üha rohkem hakatakse alles selles eas (30ndates) lapse saamisele mõtlema ja kui kõik nii mõtleksid, siis oleks ju inimkond varsti 10 aastat vanem kui täna! Sellega garanteeritakse lapsele küll külluslik lapsepõlv oma roosa/helesinise beebitoaga ja uhkete beebisünnipäevadega, kuid ka see õnnelik beebi saab kunagi vanaks ja on osa üha vananevast ühiskonnast. Ühiskonna noorena hoidmine on aga vaid suhtumise ja julguse küsimus. (pilt: trendhunter.com)
Eelkõige vajab laps siia ilma sündimiseks armastust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar